Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Prokurör ei vaja parteilist päevapoliitikat

    Hiljuti käidi välja mõte, et prokurörid võiksid kuuluda erakondadesse. Idee on huvitav ja täitnud selle väljaütlemise eesmärgi ? vaielda teema üle avalikkuses.
    Avalikkuse hoiak on aga ettevaatlik ja kantud ohutundest, et prokuratuur võib sattuda poliitiliste mõjutuste meelevalda. Raske on hinnata, kas see arvamus tuleneb üldisest õiglustundest või on selle kujunemist mõjutanud Eesti poliitiline kultuur.
    Üks selline võimalus on neile kriminaalmenetluslikeks otsustusteks otseseid korraldusi või palveid esitades. See on vähem ohtlik variant, sest siin on prokurörid seadusega kaitstud ja otsustustes sõltumatud.
    Teiseks on prokuröri erakonda kuulumine. Erakonnastumise idee pooldajad on seisukohal, et prokurörid on end mõtetes niigi erakondlikult määratlenud ? kuidas teisiti saavad nad kodanikukohust täita valimiskasti juures?
    Seda seisukohta ei saa jagada, sest valimistel valib prokurör erakondade kandidaatide vahel eelkõige erakonna programmilistest seisukohtadest lähtuvalt või selle järgi, kui eetiliselt ja edukalt on vastav erakond oma ideid riigis ellu viinud. Olles aga erakonna liige ja kaasatud nn päevapoliitikasse, on situatsioon kardinaalselt teine. Rollikonflikt tekib olukorras, kus prokurörile on erakonnalt antud poliitilisi suuniseid teatud otsuse tegemiseks. Siin peitub oht demokraatiale riigis. Kui on olemas poliitiline tahe, et prokuratuur oleks tugev ja vaid seadusest lähtuv institutsioon, kes tagab inimestele turvatunde ja usalduse riigi vastu, siis pole mõistlik prokuratuuri politiseerida.
    Kolmas mõjutamise võimalus on riigi täidesaatva aparaadi juhtimiskorralduse kaudu. See on tõhusaim meetod, mis võib esineda riikides, kus prokuratuur allub ministeeriumile. Probleemid algavad sellest, et väidetavalt ei saa minister oma erakonna ja koalitsiooni prioriteete ellu viia, kui tal pole võimalik anda otsekorraldusi mis tahes taseme täidesaatvale ametnikule.
    Arenenud Euroopa riikides koostavad valitsused ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste eesmärgid. Seejärel kinnitatakse eesmärgid kindlaks ajaperioodiks ja antakse eelarve, luues tingimused heaks personali- ja palgapoliitikaks ning eesmärkide täitmiseks. Ministeeriumi ülesanne ei ole aga eesmärkide täitmiseks otsekorralduste andmine, vaid kontroll nende saavutamise üle. Soomes on prokuratuuri eesmärgid fikseeritud valitsuse koalitsioonileppes. Rootsis kehtestatakse prokuratuurile nendega koostöös valminud eesmärgid valitsuse otsusega ja täidetakse ministeeriumilt otsekorraldusi saamata. Tulemuste saavutamist arutatakse aga eelarve kujundamise protsessis. Sellise juhtimiskorraldusega välistataksegi vahetu prokuröride poliitiline mõjutamine.
    Postsotsialistlike riikide arengut iseloomustab aga rangetest käsuliinidest kinnipidamine ja eksiarvamused, nagu suudetaks väga heade üksikkorraldustega, mis samal ajal võtavad täitjalt vastutuse lõpptulemuse eest, juhtida nii allstruktuuri kui ka üksiktöötajaid. Püüd mõjutada sõnakuulmatuid toimub eelarve kujundamise, karjäärimudelite lõhkumise ja palgapoliitika kaudu. Seetõttu on Euroopa Nõukogu oma 2000. aasta soovituses prokuratuuri sõltumatust rollist välja toonud, et mõnes Ida-Euroopa riigis toimub prokuratuuri mõjutamine märksa salakavalamalt erinevate administratiivsete vahenditega, iseäranis eelarvelise ?pigistamisega?.
    Hoolimata väljakujunemata juhtimissüsteemist ja kaootilisest palgapoliitikast on Eesti suundumas Põhjamaade ja innovatiivsemate Euroopa riikide juhtimiskorralduste poole, kus vastutus on viidud täitjate tasemele ja hinnanguid antakse tulemuste, mitte kuuleka käitumise järgi. Selle esimesed märgid on halduskorralduse ja avaliku teenistuse seaduse eelnõud, mille läbiv joon on detsentraliseeritud valitsusasutuste korraldus ning asutuse juhiga sõlmitava soorituslepingu süsteem.
    Seega võib teiste riikide kogemustest väita, et valitsuse õigusvaldkonna eesmärkide eduka täitmise eeldus ei ole õiguskaitseasutuste ametnike poliitiline mõjutamine ega erakonnastamine, ammugi mitte kõikvõimalike asutuse juhtimisega seotud üksikotsustuste kontsentreerimine ministri tasemele, vaid asutusele selgelt püstitatud eesmärgid, tasakaalustatud personalipoliitika ning selge palgapoliitika.
  • Hetkel kuum
Konsultant: inflatsioonilises keskkonnas on finantsanalüüs olulisem kui iial enne
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Tehnoloogiaaktsiad juhtisid Wall Streeti langusele
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
USA aktsiaturg lõpetas kolmapäeval madalamal, vähendades tänu tehnoloogiaaktsiatele enamiku eilse kauplemispäeva tugevast kasumist.
Reaalajas börsiinfo
Saaremaa looduskosmeetika tootjad võtavad järgmisena ette Vietnami
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Väikeettevõtjate parim sõber oli eelmisel aastal riigikontroll
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) volikogu valis tiitli ettevõtluse sõber 2022 vääriliseks riigikontrolli.

Olulisemad uudised

Rootsi peaminister: Türgi tragöödiat ei saa NATO liitumisega siduda
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.
Tallinnas peaminister Kaja Kallasega kohtunud Rootsi valitsusjuht Ulf Kristersson rõhutas, et Stockholmi jõuline toetus maavärinast räsitud Türgile pole kuidagi seotud NATOsse astumisega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.