Valitsuskulud ei võimalda majandusvabaduses tõusta

Eesti langes ülemaailmses majandusvabaduse indeksis aastaga kaks kohta tahapoole ? Iirimaa ja Luksemburg läksid eest ära ?, jagades koos Taani ja Ameerika Ühendriikidega 6. kohta. Ehkki Eesti summaarne punktireiting aastaga ei muutunud ja ka praegune pjedestaaliseltskond on soliidne, on Eesti edasiminek asendunud paigalseisuga.

Äripäev nendib, et Eesti jäi paigale tammuma suurte valitsuskulude tõttu, mida indeksi koostajad hindasid võimalikest väärtustest kõige pessimistlikumalt, kõige mustema stsenaariumi järgi. Manitsused riigi tasemel kokkuhoiule, millele on ka Äripäev jätkuvalt tähelepanu juhtinud, pole kandnud vilja, resulteerudes hoopiski mustaks plekiks.

Kui valdavalt on Eesti majandusvabaduse reitingud erinevates alapunktides 2 või 1 (hea või väga hea), siis valitsuskulud on hinnatud 5ga (formaalselt ei saa hullemaks enam minna). Piinlikku üksiktulemust silub veidi maksumäärade punkt, milles füüsiliste isikute ja ettevõtete maksumäärad on hinnatud siiski madalaks. Positiivselt on seletuskirjas ära märgitud Reformierakonna ettepanek vähendada füüsilise isiku tulumaksumäära 20 protsendile. Ridade vahelt võib välja lugeda, et selle ettepaneku läbiminek aitaks parandada Eesti reitingut tulevikus.

Majandusvabaduse indeks on üks tähtsamaid indikaatoreid, mille järgi välisinvestorid teevad oma otsuse, kas investeerida siia või mitte. Juhtkirjas aasta tagasi kirjutasime, et Eesti eesmärk peab olema majandusvabaduse esikoht, ja sellest eesmärgist pole põhjust taganeda tänagi. Me ei suuda võistelda absoluutarvudes, kuid suhtarvudes tuleks püüda maksimumi poole.

Huvitava kurioosumina on Eesti kõigi valdkondade reitingud jäänud aasta jooksul muutumatuks, nagu oleks neist tehtud copy-paste. Seega tõele au andes tuleb möönda, et sel aastal andsid valitsuskulude ja maksumäärade tase kokku sama, mis eelmiselgi aastal: 3,5 punkti. Kuid eelmisel aastal leidis aset kiire edasiminek, mistõttu valitsus pääses kergemalt. Ent tänavuse stagnatsiooni taustal hurjutamisest ei pääse ? mahajääja on selleks liiga silmapaistev.

Kui püüda Heritage Foundation?ile, kes majandusvabaduse indeksit koostab, midagi ette heita, siis on see musta turu osakaalu samaks jätmine. Ometi on piraatkauba müüki, olgu selleks plaadid, tossud või diislikütus, tõhusalt piiratud. Pole ju enam Kadaka turgugi. Must turg on mõnevõrra subjektiivne hinnang, nagu suusahüppe stiilipunktid, mistõttu mõni aastatetagune üksikjuhus võib saada liialt võimendatud.

Kuidas läks meie naabritel? Läti parandas oma kohta 38. kohalt 33.-ks. Leedu on jäänud sama koha peale pidama, milleks on 29. Soome on tõusnud 14. kohalt 11.-ks, Rootsi 17. kohalt samuti 11.-ks. Riigid, mis olid kindlalt seljataga, pressivad järele.

Seletuskiri Eesti kohta ütleb ka ühe humoorika lause: ?Irooniliselt: Euroopa Liidu standardite järgi paistab Eesti majandus olevat eriti vaba?. Tsitaadi lõpp.