Hasartmängukorralduse seaduslikud raamid

Hasartmängud jagunevad õnnemängudeks, osavusmängudeks, totalisaatoriteks ja kihlvedudeks. Kasiinode seisukohalt on olulisim esimene liik, kuhu kuuluvad nii rulett, kaardi- ja täringumängud kui ka mänguautomaadid. Hasartmänge võib korraldada vastavalt kinnitatud mängureeglitele, mis esitatakse tegevusloa väljastajale ja mida ilma loa andja nõusolekuta muuta ei tohi.

Hasartmängu korraldaja on kohustatud tagama mängukohas korra ja turvalisuse; mitte lubama mängu mängijaid, kel pole selleks õigust; registreerima üle 5000-kroonised võidud; andma välja võidu vastavalt reeglitele ning mängija nõudmisel selle kohta ka tõendi; lahendama mängijate pretensioonid ning hoidma mängijate võidud ning kaotused saladuses.

Hasartmängu korraldamisega võib tegeleda vaid tegevusloa alusel, lisaks sellele on vaja korraldusluba, mis annab õiguse korraldada hasartmänge konkreetses kohas. Tegevusluba võib taotleda AS või OÜ, mille kapitali suurus on vähemalt 2 mln kr. Ettevõte ei tohi tegeleda millegi muuga peale hasartmängude korraldamise ning aktsionäride, osanike, juhatuse liikmete ja töötajate hulka ei tohi kuuluda isikud, kes kannavad karistust tahtliku kuriteo eest.

Hasartmängude korraldamise üle teostavad järelvalvet politseiametnikud ja spetsiaalsed järelvalveametnikud, kel on õigus teha hasartmängukorraldajale kohustuslikke ettekirjutusi. Ametnikud võivad kontrollida mängukohti ja hasartmängukorraldaja majandustegevust kajastavaid dokumente. Ettekirjutuse alusel võib mängukoha ka sulgeda.

Ebaseadusliku hasartmängu korraldamise eest (keelatud mängud, puuduv tegevusluba jne) on ette nähtud suured trahvid: 50 000 ? 1 000 000 kroonini.

Hasartmängumaksu seaduse objekt on osavusmängu, totalisaatori ja kihlveo korraldamisest saadud tulu; mängulauad ja mänguautomaadid ning loterii korraldamisest saadud tulu. Maksu maksavad hasartmängude ja loteriide korraldajad. Kasiinode seisukohalt on taas tähtsaim õnnemängude maksustamine.