Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Hüvitusfond alustab täna enda likvideerimist
Täna alustab likvideerimismenetlust Hüvitusfond, mille üheksa aasta kogutulemiks jäi esialgsel hinnangul 139 miljonit krooni.
1992. aastal erastamisväärtpaberite (EVP) tagasiostuks ja nende hinna stabiliseerimiseks loodud Hüvitusfondi sulgemine on üks märk omandireformi lõpule jõudmisest, tunnistas fondi üks asutajaid, toonane reformiminister Liia Hänni Postimehele.
?Pean Hüvitusfondi ideed õnnestunuks ning teeksin täna täpselt samasuguse otsuse,? ütles Hänni. ?See, et fondi tegevuses oli teatud etapis möödalaskmisi ja lohakusi, polnud Hüvitusfondi, vaid sealsete inimeste viga.?
Hüvitusfondi mainele sai saatuslikuks börsikrahhi-järgne 1998. aasta, kui jäädi 370 miljoni krooniga kahjumisse. Tol ajal spekuleeriti isegi võimalusega, et fond võib sarnaselt mitme finantsasutusega pankrotistuda.
Investeerimisfirma LHV partneri Rain Lõhmuse sõnul tundub Hüvitusfond töökohtade loomisena, millel erilist mõtet ei olnud. ?Ilmselt oli poliitikutel tahe panka mängida ning hea, et lõppkokkuvõttes niigi läks,? ütles Lõhmus. ?Selleks, et mingit portfelli hallata, ei pea kohe tegema eraldi institutsiooni. Oleks võinud selle kas või Eesti Pangale hallata anda.?
Lõhmuse sõnul olid Hüvitusfondi suurimad probleemid kontrollimehhanismi ja konkreetse omaniku puudumine.
Täna Hüvitusfondi likvideerima asuva Hüvitusfondi juhi Madis Raidma sõnul on fondil olnud lisaks EVPde tagasiostule oma roll ka majanduse arengus. ?Varju on jäänud makromajanduslik aspekt Hüvitusfondi ajaloos, et fondi algusaastatel aitasime kohalikel pankadel, sh Hansa- ja Ühispangal allutatud laenude ja võlakirjade abil täita kapitali adekvaatsust,? selgitas Raidma. ?Tänast EVP kattevara vaadates võib tagantjärele tarkusena väita, et oleks ka ilma Hüvitusfondita hakkama saanud.?
Hüvitusfondi omakapital ulatub 1,292 miljardi kroonini, millest sada miljonit moodustab laenuportfell. Sellest rahast laekub veel tänavu riigieelarvesse 835 miljonit krooni ning ülejäänu saab riik fondi likvideerimise lõpus järgmise aasta maiks.