?Nii suures osas kui täna ei ole Euroopa Liit veel viimase kahe kuu jooksul olnud valmis kandidaatriikidele vastu tulema,? ütles välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann eile Brüsselist värskelt kohtumiselt naastes.

?Rahaline pakkumine on oluliselt paranenud, eriti põllumajanduse osas,? ütles ta, lisades samas, et asi on siiski veel ?kaugel sellest, milles võiks kokku leppida. Kordasime üle varasemad argumendid.?

Streimann ei soovinud kuigi täpselt selgitada uue pakkumise sisu, öeldes, et kõik on lahtine ja läbirääkimise all. Kindlasti vajab lisapingutusi piimakvootide küsimus, samas on ehk alust loota positiivseid otsuseid kalade suuruse osas.

?Ilveste ja karude (jahtimise ? toim.) küsimuses pole seisukohad muutunud, ehkki loen Financial Timesist juba mitmendat korda, et Eestil on järeleandmisi loota,? ütles Streimann.

Pilt saab selgemaks vahetult 12.?13. detsembrini toimuva Kopenhaageni tippkohtumise eel, kui kogunevad ELi praeguste ja tulevaste liikmesriikide välisministrid.

Soodsama ettepaneku said eile kõik kümme kandidaatriiki, kes tahavad ELi pääseda 2004. aastal, ehkki bloki praegused liikmesriigid eesotsas Saksamaaga Taani kompromissi teravalt kritiseerisid.

Uudisteagentuuride vahendusel on teada, et eriti suurt vastuseisu tekitas Taani ettepanek lubada uutel liikmetel suurendada toetusi oma põllumeestele.

Kui algselt pidid uute liikmete põllumehed saama esimesel kolmel aastal otsetoetusi vastavalt 25%, 30% ja 35% praeguste liikmete tasemest, siis Taani ettepanek on tõsta see 40 protsendile. Vahe kaetakse uute riikide eelarvevahenditest ning ELi muudest fondidest.

Lisaks tahab Taani maksta uutele riikidele miljard eurot ühekordset toetust, et tagastada nende osa bloki rikaste liikmete talunikele makstavates toetustes.

Vastuseisu tekitas ka Taani ettepanek anda uutele tulijatele seni pakutust suuremad tootmiskvoodid, eriti suur oli vastuseis piimakvootide osas.

Uute riikide maksed ELi eelarvesse oleksid uue pakkumise järgi 2004. aastal 2,5 miljardit eurot esialgu plaanitud 5 miljardi asemel. Täiendavalt saadaks ELi ühiskassast juurde 2 miljardit eurot. Sellega oleks ära hoitud, et mõned uued liikmed liitumise järel bloki eelarvesse rohkem sisse maksaksid kui ELi aeglase bürokraatia tõttu vastu saaksid.

Liikmemaksu vähendamist põhjendab osaliselt asjaolu, et uued riigid ei liitu 2004. aasta algusest, vaid 1. maist. Viivituse tingis omakorda vajadus anda liikmesriikide parlamentidele lisaaega liitumislepingute ratifitseerimiseks.

Veel pani Taani ette anda 900 miljonit eurot piirikontrollile ning 600 miljonit eurot tuumaohutuse tõstmiseks. Kõik need muutused jääksid siiski varem 2004.?2006. a uute riikide toetamiseks eraldatud 40 miljardi euro piiresse.

Taani soov on lahendada laienemise rahastamine enne Kopenhaageni tippkohtumist, et see võiks keskenduda laienemise tähistamisele ega manduks kemplemiseks raha üle.

Ka teised kandidaatriigid väljendasid eile positiivset suhtumist Taani ettepaneku suhtes, toonitades siiski, et kõnelused jätkuvad. ?Euroopa Liit tahaks seda näha kui oma viimast pakkumist, kuid läbirääkimised kestavad viimase minutini,? ütles Reutersile Poola delegatsiooni esindaja Jaroslaw Pietras.