Kadrid ja euroliit

Esmaspäeval Põlva ametiasutustes ringi jooksnud kadrisandid oskasid seekord oma ettevõtmise ette rakendada eurohobuse.

Põlva lasteaia Lepatriinu õpetajad lasid käiku euroliidu terminoloogisse ümber pandud eesti vanasõnad ning kuulutasid neid siis karja- ja kadriõnne jagamise kõrval nii linna- kui ka maavalitsejatele, samuti politseinikele ja postitöötajatele. Mõned näited (maakeelde tagasipanek jäägu lugeja ülesandeks).

Tööviljakuse eiramine on elimineeritud võimalusest omandada igapäevaseks eksisteerimiseks vajalikku energiakogust; eksponentsiaalne treeningmanöövritel, lineaarne relvastatud konfliktis; lollusega inimopositsioonis olev inimisik läheb kriisiolukorras kompromissile; osaline kodulinnu embrüo on eelistatud õõnsale lubjakivimoodustisele; ega hageja seedekulgla alguspunkti peale avaldata lühiajalist mehhaanilist survet; aegruumi neljas mõõde annab diskussiooni produkti; tungiva vajaduse olemasolu tingib kastreeritud isasveise maabumise tarbeveevõtukoha sisemusse.

Igal pool korrutati veel vastse keelevõistluse produkti (vabandust, tulemit) lõimimine või lõiming, mis peaks asendama (Euroopa) integratsiooni. ?Eks me siis viisime neile seda lõimumist,? rääkis maakonnalehele lasteaia õpetaja, kohaliku lastekaitseühingu eestvedaja Veera Kutser.

Kuigi head algatused kipuvad üldjuhul ikka karistatud saama, loodan siiralt, et Põlva lasteaednikud pääsevad seekord etteheidetest koolieelikute ärakasutamise pärast eurovastases kihutustöös. Oli ju seekordse kadrijooksu juhtmõte ?Märka ja hooli?, mis annab kogu ettevõtmisele märksa laiema tähenduse. Eelkõige jagati laiali muresõnumit, sest tähelepanu ja hoolt vajavad nii lapsed kui ka meie oma keel.

PS. Kellele eurokeel liiga raske tundus või vanarahva tarkus juba ununema kipub, õiged vastused segamini aetud järjekorras: parem pool muna kui tühi koor; aeg annab arutust; kes ei tööta, see ei söö; häda ajab härja kaevu; targem annab järele; küsija suu pihta ei lööda; raske õppustel, kerge lahingus.

Autor: Mati Määrits