Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi Arlanda lennujaam on kriisis
Arlandat läbinud reisijate arv on vähenenud 10%, uus stardirada seisab kasutult ja Põhjalas on Arlanda juhtkoha loovutanud Taani Kastrupile.
Aasta tagasi valminud kolmas stardirada, mille pidulikult avas printsess Victoria, läks maksma 4,25 miljardit krooni. Seni ei ole sealt aga ükski lennuk õhku tõusnud, sest muutunud reeglite tõttu on selle kasutamine vaidlustatud keskkonnakohtus, kirjutab Dagens Nyheter.
Arlanda tegevdirektor Kerstin Lindberg Göransson tunnistab, et lennujaam tegelikult ei vaja seda kolmandat rada, mis võimaldab tunnis õhku tõusta ja maanduda 90 lennukil. Järelikult on 4,25 miljardi krooni suurune investeering seni olnud asjatu.
Samuti on külmutatud uue Lõunaterminaali ehitus, mille kuludeks on arvestatud 1,7 miljardit krooni.
Kui 90. aastatel kasvas Arlanda reisijate arv aasta-aastalt, siis nüüd on madalkonjunktuur ja IT-sektori kriis, mis oli andnud suure osa lennujaama ärireisijatest, samuti 11. septembrile järgnenud lennunduskriis teinud oma laastamistööd, mille tagajärjel on Arlanda pidanud sel aastal Põhjalas juhtkoha loovutama Taani Kastrupile.