Ametnikud omavolitsevad riigihangete täitmisel

Seni kohtu poolt määratud 20 000kroonised trahvid rikkujatele tähendavad riigi raha tõstmist ühest taskust teise: vahele jäänud riigiasutuse taskust riigikassasse. Riigihangete ameti andmetel on kohtud mõistnud vastavalt seadusele rikkujatelt välja trahve suurusjärgus 10 000?20 000 krooni, samas küünib ühes riigihankes pöörleva raha suurusjärk tavaliselt miljonite kroonideni. Riigihankega seotud dokumentide esitamata jätmine lubab ametnikul hajameelsusega vabandades mõned aastad viivitada, kuni kriminaalse maiguga seaduserikkumine aegub.

Riigihangete ameti ametnikud loodavad mõningast kergendust seni karistamatute riigiametnike distsiplineerimisel uuest, 1. septembril jõustunud seadusest. See lubab kuni 18 000 krooni trahvi välja mõista seadust rikkunud ametniku rahakotist.

?Keskkonnaministeerium, Tallinna Vesi, mitmed linnavalitsused, maksuamet,? loetles riigihangete ameti registriosakonna juhataja Toomas Laigna seadust rikkunud riigiasutusi, mis esimesena meelde tulid. ?Kirju (meeldetuletustega ? toim.) läheb välja ikka üsna tihedalt, 29. kuupäevaga näiteks 30 tükki.?

Tamme kinnitusel rakendus oktoobrist süsteem, et kõik hangete andmed liiguksid kindlalt ja süstematiseeritult. ?Vanas süsteemis ei olnud hangete protsessi nii põhjalikult lahti kirjutatud,? märkis Tamm.

Kui palju on veel selliseid juhtumeid nagu Kallasega, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega või Toompea WCga, kus esitamata dokumendid on vaid jäämäe veepealne osa, võivad ametnikud ainult oletada.

Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv märkis samas, et alahinnata ei tasu siiski ka inimliku eksituse momente. ?Sageli esineb ka juhust, midagi tahtlikku taga ei ole.?