• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnikud omavolitsevad riigihangete täitmisel

    Seni kohtu poolt määratud 20 000kroonised trahvid rikkujatele tähendavad riigi raha tõstmist ühest taskust teise: vahele jäänud riigiasutuse taskust riigikassasse. Riigihangete ameti andmetel on kohtud mõistnud vastavalt seadusele rikkujatelt välja trahve suurusjärgus 10 000?20 000 krooni, samas küünib ühes riigihankes pöörleva raha suurusjärk tavaliselt miljonite kroonideni. Riigihankega seotud dokumentide esitamata jätmine lubab ametnikul hajameelsusega vabandades mõned aastad viivitada, kuni kriminaalse maiguga seaduserikkumine aegub.
    Riigihangete ameti ametnikud loodavad mõningast kergendust seni karistamatute riigiametnike distsiplineerimisel uuest, 1. septembril jõustunud seadusest. See lubab kuni 18 000 krooni trahvi välja mõista seadust rikkunud ametniku rahakotist.
    ?Keskkonnaministeerium, Tallinna Vesi, mitmed linnavalitsused, maksuamet,? loetles riigihangete ameti registriosakonna juhataja Toomas Laigna seadust rikkunud riigiasutusi, mis esimesena meelde tulid. ?Kirju (meeldetuletustega ? toim.) läheb välja ikka üsna tihedalt, 29. kuupäevaga näiteks 30 tükki.?
    Tavaliselt ei esita firmad seaduses ette nähtud aja, kümne päeva jooksul riigihanke deklaratsioone või riigihanke aruannet. Vead riigihankega seotud dokumentides või dokumentide esitamata jätmine on esimene ohusignaal: midagi on korrast ära.
    Kui hakata edasi arutama, võib ilmneda teisi, olulisemaid seaduserikkumisi kui vaid dokumentide esitamise tähtaeg. Samas ei kuulu detektiivindus riigihangete ameti ametnike töökohustustesse. Iga juhtumi tagamaadesse ei suuda ja ei peagi mõned meeldetuletusi saatvad ametnikud kaevuma.
    Kui skandaalse Toompea 2,3 miljonit krooni maksva WC puhul vormistati hanke dokumendid 2001. aasta sügisel lihtsalt tagantjärele, siis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt Eesti märgi kontseptsiooni tellimine kujutab endast tüüpilisemat juhtumit, sest EAS ei esitanud ametile tähtajaks hanke deklaratsioone.
    Lisaks ilmnes, et EAS oli tellinud Eesti märgi kontseptsiooni Inglise firmalt konkursitulemustest kaks korda kallimalt, makstes 3 miljonit krooni rohkem, kui ette nähtud.
    Riigihangete ameti järelevalve talituse juhataja Aleksander Bakirovi sõnul määras kohus 18. novembril sihtasutusele riigihangete seaduse rikkumise eest 20 000 krooni trahvi.
    Samas suurusjärgus trahvid, 10 000 kuni 20 000 krooni, on kohus välja mõistnud ka Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuselt, Tallinna Veelt, Tallinna Lennujaamalt jne.
    Riigimetsa Majandamise Keskuse peadirektor Aigar Kallas suunas aasta tagasi veel keskkonnaministeeriumis töötades hanke iseendaga seotud firmale. Ta jättis hanke eest vastutajana tähtajaliselt esitamata nii hanke deklaratsiooni kui ka hanke täitmise aruande.
    Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna juhataja Tiit Tamme kinnitusel välistab ministeerium edaspidi sellised vead, kus riigihangete ametile dokumente ei esitata. Keskkonnaministeerium kujutab endast ühte suuremat hankekorraldajat Eestis ning osaliselt ka seetõttu võisid vead võimalikuks osutuda.
    Tamme kinnitusel rakendus oktoobrist süsteem, et kõik hangete andmed liiguksid kindlalt ja süstematiseeritult. ?Vanas süsteemis ei olnud hangete protsessi nii põhjalikult lahti kirjutatud,? märkis Tamm.
    Kui palju on veel selliseid juhtumeid nagu Kallasega, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega või Toompea WCga, kus esitamata dokumendid on vaid jäämäe veepealne osa, võivad ametnikud ainult oletada.
    Riigihangete ameti peadirektor Ülo Sarv märkis samas, et alahinnata ei tasu siiski ka inimliku eksituse momente. ?Sageli esineb ka juhust, midagi tahtlikku taga ei ole.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hästi sihitud piirangud, aga viirus lendas juba radarist välja
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Niisuguseid koroonameetmeid, nagu nüüd välja kuulutati, läks vaja juba enne valimispäeva, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs võttis suuna alla
Tallinna börs oli täna pärast kaks päeva kestnud kiiret tõusu langemas. Kohalikud pangad odavnesid Coopi headele tulemustele vaatamata, suurim langeja oli Ekspress Grupp.
Tallinna börs oli täna pärast kaks päeva kestnud kiiret tõusu langemas. Kohalikud pangad odavnesid Coopi headele tulemustele vaatamata, suurim langeja oli Ekspress Grupp.
Raadiohommikus: kuidas täpselt Enefit Greeni aktsiaga rikastuda?
Raadiohommik keskendub neljapäeval Tallinna börsil kauplemist alustavale Enefit Greenile ja eile IPOst teatanud Hepsorile ning avalikustab Eesti aasta auto finalistid.
Raadiohommik keskendub neljapäeval Tallinna börsil kauplemist alustavale Enefit Greenile ja eile IPOst teatanud Hepsorile ning avalikustab Eesti aasta auto finalistid.
Iirimaale pagemine Oliver Kruudat Eestis pankrotist ei päästnud
Tartu maakohus kuulutas täna välja Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme, kunagise suurärimehe Oliver Kruuda pankroti, kuigi Iirimaa kõrgem kohus oli juba suvel Kruuda püsivalt maksejõuetuks kuulutanud.
Tartu maakohus kuulutas täna välja Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liikme, kunagise suurärimehe Oliver Kruuda pankroti, kuigi Iirimaa kõrgem kohus oli juba suvel Kruuda püsivalt maksejõuetuks kuulutanud.