Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IT-käsitööliste viimased päevad

    1990ndate aastate esimesel poolel oli üsna tavaline see, et ettevõtted pidasid palgal suurt IT-meeskonda ? administraatoreid, programmeerijaid, analüütikuid. Tänaseks on see muutumas.
    Tuba nimega serveriruum oli toona täis juhtmeid, suuri ja väikseid servereid, katkematu voolu allikaid ehk UPSe ja palju muud tööks vajalikku kraami. Riist- ja tarkvara vahetusid kohutava kiirusega. Teatud muudatused toimusid 1990ndate aastate teises pooles. Programmeerijad tegid ruumi IT-juhtidele, kelle ülesandeks oli välja töötada ettevõtte IT-strateegiaid ja need ka ellu viia ? IT oli muutunud valdkonnaks/osakonnaks omaette.
    Iga-aastane ettevõtte eelarve koostamise protsess oli IT valdkonnas eriti valuline, kulutused infotehnoloogiale kasvasid kordades kiiremini kui ettevõtete käive. Sektori riske oskasid adekvaatselt hinnata vaid IT-juhid. Iga suurem ettevõte pidas kunagi oma palgal ka koristajaid ja turvamehi. Täna ostetakse enamjaolt see teenus sisse spetsialiseerunud ettevõtetelt, sest see on efektiivsem. Kas nii ei peaks toimima ka IT valdkonnas?
    Mõttelaad, et firmas peab olema IT-osakond, on hakanud muutuma alles viimastel aastatel. Tasahilju on ettevõtete juhid märganud, et infotehnoloogilised rakendused on vaid vahend ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.
    Ka pealiskaudne arvutus näitab, et märksa odavam on infotehnoloogia täisteenuse sisseostmine, kui ise juhtmeid vedada, hooldada ja administreerida serverit ning kirjutada programme. Rääkimata ise tegemisega kaasnevatest riskidest, mis algavad voolukõikumistest tulenenud kahjudest ja lõppevad palgalehel oleva infotehnoloogi haigestumisega.
    Sisseostetav IT täisteenus hõlmab enamjaolt endas IT arengukavade loomist lähtuvalt ettevõtte äristrateegiast, kohtarvutite ja serveri pinna renti, administreerimist ja hooldust, tarkvara (raamatupidamine, protsessijuhtimine jms) renti, kuni IT-juhi teenuseni välja. Ettevõte ei võida seega ainult rahas, vaid ka mugavuses, turvalisuses ja isegi ruumis ? enam pole vaja kontoripinnal pidada mingeid vanaraualadusid.
    Ekslik on arvamus, et rakendused ja andmed peavad olema kõik ilmtingimata enda käes. Põhjendamatud on hirmud, mis kaasnevad mõttega, et keegi teine haldab minu andmeid. Keegi ei karda ju enam hoida raha ka pangas. Põhjus on lihtne, me oleme lihtsalt teadlikud riskide hajutamisest. Sarnaselt on riskid maandatud ka IT täisteenust pakkuvatel firmadel.
    Intrali kogemus näitab pigem seda, et IT-rakenduste renditeenusena tarbimine säästab ettevõtetele aastas sadu tuhandeid kroone, mis muidu kulutataks riistvara, tarkvara litsentside ja personali peale. Selle raha saab täiendava investeeringuna kuhugi mujale paigutada.
    Autor: Avo Aasma
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.