1990ndate aastate esimesel poolel oli üsna tavaline see, et ettevõtted pidasid palgal suurt IT-meeskonda ? administraatoreid, programmeerijaid, analüütikuid. Tänaseks on see muutumas.
Tuba nimega serveriruum oli toona täis juhtmeid, suuri ja väikseid servereid, katkematu voolu allikaid ehk UPSe ja palju muud tööks vajalikku kraami. Riist- ja tarkvara vahetusid kohutava kiirusega. Teatud muudatused toimusid 1990ndate aastate teises pooles. Programmeerijad tegid ruumi IT-juhtidele, kelle ülesandeks oli välja töötada ettevõtte IT-strateegiaid ja need ka ellu viia ? IT oli muutunud valdkonnaks/osakonnaks omaette.
Iga-aastane ettevõtte eelarve koostamise protsess oli IT valdkonnas eriti valuline, kulutused infotehnoloogiale kasvasid kordades kiiremini kui ettevõtete käive. Sektori riske oskasid adekvaatselt hinnata vaid IT-juhid. Iga suurem ettevõte pidas kunagi oma palgal ka koristajaid ja turvamehi. Täna ostetakse enamjaolt see teenus sisse spetsialiseerunud ettevõtetelt, sest see on efektiivsem. Kas nii ei peaks toimima ka IT valdkonnas?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõttelaad, et firmas peab olema IT-osakond, on hakanud muutuma alles viimastel aastatel. Tasahilju on ettevõtete juhid märganud, et infotehnoloogilised rakendused on vaid vahend ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.
Ka pealiskaudne arvutus näitab, et märksa odavam on infotehnoloogia täisteenuse sisseostmine, kui ise juhtmeid vedada, hooldada ja administreerida serverit ning kirjutada programme. Rääkimata ise tegemisega kaasnevatest riskidest, mis algavad voolukõikumistest tulenenud kahjudest ja lõppevad palgalehel oleva infotehnoloogi haigestumisega.
Sisseostetav IT täisteenus hõlmab enamjaolt endas IT arengukavade loomist lähtuvalt ettevõtte äristrateegiast, kohtarvutite ja serveri pinna renti, administreerimist ja hooldust, tarkvara (raamatupidamine, protsessijuhtimine jms) renti, kuni IT-juhi teenuseni välja. Ettevõte ei võida seega ainult rahas, vaid ka mugavuses, turvalisuses ja isegi ruumis ? enam pole vaja kontoripinnal pidada mingeid vanaraualadusid.
Ekslik on arvamus, et rakendused ja andmed peavad olema kõik ilmtingimata enda käes. Põhjendamatud on hirmud, mis kaasnevad mõttega, et keegi teine haldab minu andmeid. Keegi ei karda ju enam hoida raha ka pangas. Põhjus on lihtne, me oleme lihtsalt teadlikud riskide hajutamisest. Sarnaselt on riskid maandatud ka IT täisteenust pakkuvatel firmadel.
Intrali kogemus näitab pigem seda, et IT-rakenduste renditeenusena tarbimine säästab ettevõtetele aastas sadu tuhandeid kroone, mis muidu kulutataks riistvara, tarkvara litsentside ja personali peale. Selle raha saab täiendava investeeringuna kuhugi mujale paigutada.
Autor: Avo Aasma