Läti võrdlemine Kuveidiga küsitav

Kui Lätit saaks võrrelda Kuveidiga, oleks meie lõunanaabrid migrantide surve all lõplikult venestunud, selgus jutuajamisest Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja ?tehnoloogiaosakonna juhataja Rein Raudsepaga.

Eesti ühe autoriteetseima maavarade asjatundja andmetel tehti 60ndatel Lätis naftapuurimisele eelnevad geofüüsikalised tööd ära ning lätlaste õnn, et kõneväärt maardlaid ei leitud.

Balti mere naftauuringud, millele lätlased praegu toetuvad, kujutasid endast Raudsepa sõnul tüüpilist imperialismiilmingut. ?Siin oli vaja lihtsalt kanda kinnitada,? rääkis Raudsep.

Tänaseks on lätlastel nõukogude-aegseid andmeid kasutades võimalik naftauuringute arvelt suur hulk raha kokku hoida ning puurauke rajada kohtades, mis juba varem teada.

?Eestis ei ole naftaga seotud geofüüsikalisi töid tehtud ega ka mitte puuritud,? ütles Raudsep. Peale täiendava venestamisvõimaluste loomise olnuks nafta Balti mere tööstuspiirkondadele erinevalt Siberist käeulatuses.

Naftauuringute seisukohalt on Eesti rannikumeres laevalt joonistatud vaid seismoloogilisi profiile, mida Raudsep nimetas ?merepõhja läbikuulamiseks?.

Eestis võiks praegu teadaolevatel andmetel leida naftat mõnes leiukohas avastada veel kümme korda vähem kui lätlaste juures, suurusjärgus kõige enam mõnikümmend tuhat tonni, mida võib puurimise seisukohalt pidada mõttetuseks.

Raadio Vaba Euroopa andmetel võivad Läti naftavarud ulatuda kõige paremal juhul 700 000 tonnini ning selle kaevandamine võetakse järgmistel aastatel tõsiselt ette. Pakterminali viimaste aastate mahte arvestades veetakse sealt nii suur hulk toornaftat ehk siis lätlaste võimliku naftavaruga võrdne kogus läbi umbes kolme kuu jooksul.

Akadeemik Anto Raukas ütles, et on keskkonnakaitseliselt igati vastu lätlaste kavale võtta kasutusele oma naftamaardlad.

?Varusid võib pidada üsna väikeseks ning naftapuurimine on keskkonnakaitseliselt alati ohtlik, ükskõik kui korralikult seda ei tehtaks,? väitis Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi osakonnajauhataja Anto Raukas.

Akadeemik lisas, et kuna Läänemeri ja selle puhtus ei puuduta ainult Lätit, peaksid naftapuurimise küsimuses ühise laua taha istuma ikkagi kõik Balti riigid , kelle rannikumeri võimaliku reostuse korral kõigepealt ohtu sattuks.

Raadio Vaba Euroopa andmetel võivad Läti naftavarud ulatuda 700 000 tonnini ning selle kättesaamine võetakse järgmistel aastatel tõsiselt ette.