Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Usaldamatus aktsiate suhtes üha kasvab

    Mainekas majandusleht The Wall Street Journal kirjutas läbiviidud uurimusele tuginedes, et seni maailma julgemateks investoriteks peetud ameeriklasi hirmutavad aktsiaturul saadud kaotused eurooplastest oluliselt enam.
    Aktsiainvesteeringutele lisaks vaatas viimase 6 kuu jooksul 14protsenti ameeriklastest ümber aktsiafondide investeeringud. Sama tegi 6 eurooplastest.
    Euroopas oli aktsiatest loobujaid enim seni kõige entusiastlikumate ja aktiivsemate regiooni investorite- rootslaste seas. Nendele järgnesid belglased, hollandlased ja itaallased.
    Eurooplaste seas juba niigi eelistatuim säästmise viis- raha kogumine- muutus viimase poole aasta jooksul veelgi populaarsemaks. 54protsenti lääne-eurooplastest hindab lühiajalist deposiiti üheks parimaks säästmisvõimlauseks. Kuus kuud tagasi oli selliseid leibkondid 51protsenti küsitletutest. Kui kuus kuud tagasi hindas hoiuseid parimaks säästmisvõimaluseks 38 prantslastest, siis nüüd oli see kasvanud 43-le. Saksamaal kasvas arv 14-lt 22-le.
    Analüütikud põhjendavad aktsiatest loobumise trendi asjaoluga, et inimesed hindavad oma riskitaluvust ümber. Turu languse ajal selgub, et tegelikult ei ole nad valmis taluma selles mahus riske kui tõusuajal aktsiaid soetades arvati.
    Deutsche Banki peastrateeg Adam Seitschik tõdes, et ameeriklaste investeerimisportfellides oli aktsiahindade tõusuperioodi lõpuks aktsiate osakaal eurooplastest oluliselt suurem, mistõttu neil on ka rohkem põhjust portfelli muuta. Eurooplased seevastu on aktsiatesse alati ettevaatlikult suhtunud ning praegu toimuv vaid kinnitab nende eelarvamusi, lisas ta.
    Teisalt on ameeriklaste suurema turult kõrvale jäämise põhjused ebaselged. Kuigi hulgaliselt panustati tehnoloogiamulli, on siiski paljud teised investeeringud kasumlikud. Aktsiaturu võimalused hiljem avastanud eurooplaste seas on oluliselt rohkem miinuses olijaid. ?Eurooplased on lihtsalt ettevaatlikumad ja hoolsamad ning küsivad alati enne tegutsemist pankuritelt või varahalduritelt nõu,? põhjendas uuringu ühe läbiviija GfK Ad Hoc Researsch Worldwide peadirektor Mark Hofmans.
    Kuna Dow Jonesi tööstuskeskmine näib sel aastal lõpetavat langusega juba kolmandat aastat järjest ehk 1941. aastast kõige kehvema tulemusega, pole ka oodata, et inimesed aktsiainvesteeringute juurde kiiresti tagasi pöörduksid. Pärast 1987. aasta kriisi kulus rohkem kui aasta, enne kui USA investeerimisfondidesse hakkas raha rohkem sisse tulema, kui välja voolas. ?Inimesed on jätkuvalt aktsiaturu suhtes ettevaatlikud,? lausus.
    Siiski usuvad analüütikud, et inimesed aktsiatele lõplikult selga ei pööra. Ka uuringust selgub, et 19 ameeriklastest peavad aktsiaid jätkuvalt heaks säästmisviisiks. Euroopas on selliseid perekondi 13. Aktsiafonde hindavad heaks valikuks veerand ameerika leibkondadest ehk kaks korda enam inimesi kui Euroopas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Olulisemad lood

Hinnatõus viis majanduse langusele
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.