- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
- OMX Baltic−0,28%321,84
- OMX Riga1,23%978,91
- OMX Tallinn−0,32%2 270,71
- OMX Vilnius−0,29%1 501,71
- S&P 500−0,52%7 623,68
- DOW 30−1,23%52 215,16
- Nasdaq −0,21%25 955,34
- FTSE 100−0,32%10 690,36
- Nikkei 225−0,34%62 693,16
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Usaldamatus aktsiate suhtes üha kasvab
Mainekas majandusleht The Wall Street Journal kirjutas läbiviidud uurimusele tuginedes, et seni maailma julgemateks investoriteks peetud ameeriklasi hirmutavad aktsiaturul saadud kaotused eurooplastest oluliselt enam.
Aktsiainvesteeringutele lisaks vaatas viimase 6 kuu jooksul 14protsenti ameeriklastest ümber aktsiafondide investeeringud. Sama tegi 6 eurooplastest.
Euroopas oli aktsiatest loobujaid enim seni kõige entusiastlikumate ja aktiivsemate regiooni investorite- rootslaste seas. Nendele järgnesid belglased, hollandlased ja itaallased.
Eurooplaste seas juba niigi eelistatuim säästmise viis- raha kogumine- muutus viimase poole aasta jooksul veelgi populaarsemaks. 54protsenti lääne-eurooplastest hindab lühiajalist deposiiti üheks parimaks säästmisvõimlauseks. Kuus kuud tagasi oli selliseid leibkondid 51protsenti küsitletutest. Kui kuus kuud tagasi hindas hoiuseid parimaks säästmisvõimaluseks 38 prantslastest, siis nüüd oli see kasvanud 43-le. Saksamaal kasvas arv 14-lt 22-le.
Analüütikud põhjendavad aktsiatest loobumise trendi asjaoluga, et inimesed hindavad oma riskitaluvust ümber. Turu languse ajal selgub, et tegelikult ei ole nad valmis taluma selles mahus riske kui tõusuajal aktsiaid soetades arvati.
Deutsche Banki peastrateeg Adam Seitschik tõdes, et ameeriklaste investeerimisportfellides oli aktsiahindade tõusuperioodi lõpuks aktsiate osakaal eurooplastest oluliselt suurem, mistõttu neil on ka rohkem põhjust portfelli muuta. Eurooplased seevastu on aktsiatesse alati ettevaatlikult suhtunud ning praegu toimuv vaid kinnitab nende eelarvamusi, lisas ta.
Teisalt on ameeriklaste suurema turult kõrvale jäämise põhjused ebaselged. Kuigi hulgaliselt panustati tehnoloogiamulli, on siiski paljud teised investeeringud kasumlikud. Aktsiaturu võimalused hiljem avastanud eurooplaste seas on oluliselt rohkem miinuses olijaid. ?Eurooplased on lihtsalt ettevaatlikumad ja hoolsamad ning küsivad alati enne tegutsemist pankuritelt või varahalduritelt nõu,? põhjendas uuringu ühe läbiviija GfK Ad Hoc Researsch Worldwide peadirektor Mark Hofmans.
Kuna Dow Jonesi tööstuskeskmine näib sel aastal lõpetavat langusega juba kolmandat aastat järjest ehk 1941. aastast kõige kehvema tulemusega, pole ka oodata, et inimesed aktsiainvesteeringute juurde kiiresti tagasi pöörduksid. Pärast 1987. aasta kriisi kulus rohkem kui aasta, enne kui USA investeerimisfondidesse hakkas raha rohkem sisse tulema, kui välja voolas. ?Inimesed on jätkuvalt aktsiaturu suhtes ettevaatlikud,? lausus.
Siiski usuvad analüütikud, et inimesed aktsiatele lõplikult selga ei pööra. Ka uuringust selgub, et 19 ameeriklastest peavad aktsiaid jätkuvalt heaks säästmisviisiks. Euroopas on selliseid perekondi 13. Aktsiafonde hindavad heaks valikuks veerand ameerika leibkondadest ehk kaks korda enam inimesi kui Euroopas.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele