Kõige levinumad finantseerimisvõimalused nagu pangalaenud ja -liisingud on võrreldavad vaid laenutingimuste ja intressimäära kaudu. Samas on erinevate finantsinvestorite seas ka selliseid institutsioone, mis ettevõtte arengusse väga suure panuse võivad anda.
Ettevõtte kiires arengufaasis tuleb tihti puudu ressurssidest. Need võivad olla nii rahaliselt mõõdetavad kui ka kogemuslikud puudujäägid. Kui ettevõttel raha või oskusi napib, kuid väljakutsed ja võmalused on ahvatlevad, püütakse tühja koha täitmiseks leida abi väljastpoolt. Võimalusi on palju: pangad, strateegilised ja eraisikutest investorid, riskikapitali fondid, riiklikud ja muud abirahad.
Raha on investorit otsides loomulikult esmatähtis: summa suurus, intressimäärad, lepingutingimused. Kuid vaadates oma võimalusi pisut avatuma pilguga, leiab võimalike investorite panusest ka muud kui vaid finantsabi. Lähenedes rahale ebaharilikust - mitterahalisest - küljest, võib leida oma ettevõtte jaoks kokkuvõttes soodsaima lahenduse. Ja see ei tähenda enam ainult madalast intressimäärast võidetud tulu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riskikapitali investeering, mis ka Eestis üha enam populaarsust kogub, on üks vaieldamatult enim lisaväärtust pakkuvatest võimalustest. Riskikapitali investeeringu esmaseks eesmärgiks on sissemakstud kapitali kasv. Seega teeb riskikapitali läbi osaluse omandanud fondihaldur kõik selleks, et tema investeering väärtuselt suureneks - et ettevõttel võimalikult hästi läheks. See eesmärk iseenesest eraldab riskikapitalisti selgelt näiteks kommertspangast, mille eesmärk on kindlat ja stabiilset intressitulu teenida. Igapäevast juhtimisnõu ei ole mõtet panga käest tahta, sellega ei peagi pangaametnikud tegelema. Fondihaldusfirmas ehk kapitali haldamisega tegelevas ettevõttes tegeleb portfellifirmadega investeeringute juht, kelle ülesandeks pole ainult järelvalve raha kasutamise üle vaid ettevõtte juhatuse igakülgne abistamine ja nõustamine kõige erinevamates küsimustes.
Investeeringute juhi ülesanded ei ole kunagi täpselt määratletud ning sõltuvad oluliselt konkreetsest situatsioonist ja ettevõtte eripäradest. Ka kõige kogenumal juhil võib kiirete muutuste ja arengu ajal tekkida raskusi ettevõtte kursil hoidmisega. Objektiivsed nõuanded väljastpoolt, mis on kantud samadest eesmärkidest - firma kiirest ja tulemuslikust arengust - võimaldavad juhil tunnetadada tugevat seljatagust ja leida uusi värskeid ideid.
Strateegilised nõuanded riskikapitalistidelt on üks peamisi ja ettevõtte juhtide poolt kõrgeimalt hinnatud osasid koostöö juures. Eriti vajatakse strateegiamääretlemisel abi siis, kui ettevõte on alles varases arengujärgus. Investeeringute juhid omavad üldjuhul laialdasi kogemusi erinevatelt elualadelt ning suudavad mõnikord näha kaugemale ja sügavamale kui ettevõtte juhid. Kuid siinkohal peab rõhutama seda, et põhitöö jääb ikkagi ettevõtte meeskonna ülesandeks. Tugi hoiab taime kõveraks väändumast, kuid kasvada ja areneda tuleb ikkagi ise.
Tugeva ja tuntud finantsasutuse lisandumine ettevõtte omanikeringi mõjub soodsalt ka firma mainele. Enne riskikapitali investeeringut analüüsitakse ettevõtet põhjalikult ja pressitakse ta läbi ülitiheda sõela. Seega on riskikapitali fondi osalus ettevõttes juba omaette usalduse tõendiks kolmandatele osapooltele, näiteks kreeditoridele, klientidele ja koostööpartneritele.
Igal meeskonnal on oma tugevad ja nõrgad küljed. Igal alal kompetentne olla ei ole kellelegi jõukohane. Loomulikult ei ole üliinimesed ka riskikapitalistid, kuid pikaajaliste kogemuste ning erinevates projektides osalemise tulemusena kuhjub neile teadmistepagas, mida ühte või ka paari-kolme ettevõttet juhtides
omandada on väga raske kui mitte võimatu. Nii muutuvad nad suurepärasteks nõuandjateks nii juhtimis- kui finantsalastes küsimustes. See võimaldab juhtkonnal saada professionaalset abi paljudes ettetulevates küsimustes mille lahendamiseks võiks teises situatsioonis vaja minna konsultantide abi. Värske pilk võib esmapilgul suurepärastena tunduvates ideedes näha salakavalaid ohte ning arendada keskpärasest mõttest välja ainuõige lähenemise.
Alahinnata ei saa loomulikult ka kontrolli- ja järelvalve funktsiooni. Ettevõtte finantstulemused peavad olema pidevalt jälgitavad, aruandluse esitamisel lõdvaks lasta ei ole võimalik. Kuid alati tuleb meeles pidada, et investeeringute juhi eesmärk ei ole ülavaataja ja karistaja roll, vaid ettevõtte pidev positiivne areng ning selleks parimate võimaluste otsimine.
Iga toode või teenus muutub atraktiivsemaks lisaväärtuse kaudu. Hind on küll oluline, kuid enamasti mõjutavad ostuotsust ka järelteeninduse- ja garantiitingimused, ülevalpidamise keerukus ning paljud muud tegurid. Sama lihtsale tasandile võib teoorias viia ka keerulisi süsteeme. Ka ettevõtte jaoks olulisi otsuseid tehes tasuks vaadata numbitest kaugemale: kas tõesti on kiires arengufaasis vaja ainult kindlat rahasummat? Võib-olla vajatakse lisaks finantsilisele poolele ka asjatundlikku nõuannet.
Autor: Triin Leissoo