Tööturu suundumusi on võimalik prognoosida

Lisaks on välja toodud info koolide sama aasta lõpetanute kohta, kes on töötuks tunnistatud. See detailne info annab võimaluse hinnata koolitussüsteemi väljundit. Kui moodustada aegread, on võimalik koostada prognoosid eelolevateks aastateks. Kuna registreerimine toimub tööhõivetalituste regionaalsetes üksustes, siis on prognoose võimalik koostada regiooniti. Need prognoosid koolitussüsteemi väljundi kohta annavad ülevaate missuguste koolitusalade lõpetanuid kipub üle jääma, kuid nad ei anna vastust missuguste koolitusalade lõpetanuid ei jätku.

Töötute arv haridustasemete lõikes ja andmed koolide sama aasta lõpetanute töötuks oleku kohta on väike osa võimalikust infost seoses töötutega (töö otsijatega). Täna on Eestis probleem selles, et tööotsija registreerimisel kirjapandud haridusalane info on rahanappusel töötlemata ja asjast huvitatutele kättesaamata.

Tööhõivetalitusse pöördunu kohta pannakse lisaks haridustasemele kirja koolitusala koos ISCO klassifikaatori koodiga, koolituse koht ja aasta ning kestvus. Selle olulise info töötlus on soovitav käivitada, sest see oleks tagasisideks koolitussüsteemi väljundi hindamisel, riikliku koolitustellimuse läbimõeldumaks kujundamiseks, aktiivse tööturupoliitika elluviimiseks, kutsesuunitluse korraldamiseks jne. Kirjeldatud infotöötlust on otstarbekas teha koolitusalade valdkondade lõikes. Sellega oleks ressursivajadus väiksem ja tulemuste usaldusväärsus jääb nõutavale tasemele. Infotöötlus koolitusalade lõikes viiks töömahu väga suureks ja paljud koolitusalad on sisult sarnased. Näiteks väikeses Eestis on kõrgkoolides majandusalal üle kahekümne nimetusega õppekava, aga Saksamaal saadakse hakkama kahe õppekavaga. Võib olla tehnika valdkonnas oleks soovitav töötlus teha ka alavaldkondade lõikes, sest nende vahel on suured sisulised erinevused.

Lääneriikides koostatakse lisaks ka loetelud koolitusvaldkondadest, kus tõenäosus tööd leida on suhteliselt väike ja seega. Neid loetelusid kasutavad noored koolitusala valiku tegemisel. Mõned inimesed pelgavad arvudega tabeleid ja neile on loetelud oluliselt vastuvõetavamad.

Koos töötute kohta koolitusalade andmetöötlusega on soovitav käivitada andmetöötlus ka vakantsete töökohtade kohta. Vakantsete töökohtade kohta tööhõive talitusse antud info näitab, missuguse haridusliku ettevalmistusega töötajaid vajatakse. Probleemiks on muidugi see, et suur hulk vakantseid töökohti ei registreerita tööhõivetalituses ja seetõttu andmetöötlusel nad ei kajastu. See mõjutab vakantsete töökohtadega seotud andmetöötluse tulemusi, kuid ka ainult registreeritud vakantsete töökohtade andmete põhjal saab teha väga olulisi üldistusi haridusliku tunnuse alusel. Need üldistused on oma usaldusväärsuselt suuremad kui ettevõtjatelt ühekordsete küsitlustega saadavad tulemused.

Vakantsete töökohtadega seotud haridustunnusest lähtuv andmetöötluse tulemusel saab koostada loetelud nendest koolitusvaldkondadest, kus tõenäosus tööd leida on suurim.

Vakantsete töökohtade ja töötute andmetöötlus koolitusvaldkonniti annab ülevaate hetkeolukorrast. Kui seda andmetöötlust korrata teatud sagedusega (näiteks iga kolme kuu tagant) on võimalik moodustada aegread, mis näitavad tööturul asetleidvaid suundumusi, mida saab ekstrapoleerida ka eelseisvale perioodile. Prognoosimist ekstrapoleerimise teel võimaldab asjaolu, et üleminekuaja suured siirdeprotsessid Eestis on möödas ja asetleidvate muutustega kaasnevad protsessid on muutuste osas sujuva iseloomuga.

Prognoosid oleksid aluseks õppeasutustesse vastuvõtu kujundamisel, riikliku koolitustellimuse väljatöötamisel, kutsesuunitluse korraldamisel jm.