Üks hindajatest, Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia Instituudi juhataja, rakubioloogia professor Toivo Maimets otsustab üle-euroopaliste projektide rahastamise üle juba neli-viis aastat.
Euroopa Komisjon kutsub hindajaks ehk kuulutab välja call?i EC Official Journal'is ja veebis. Info on seega täiesti avalik ning taotlusi võivad esitada kõik soovijad. Praegu saab näiteks kandideerida Euroopa Liidu 6. raamprogrammi eksperdiks.
?Saadud andmebaasi alusel valib Euroopa Komisjon välja eksperdid vastavalt erialale, tasemele, soole ja kes teab veel millele - ühel päeval lihtsalt saadetakse meil ja küsitakse, kas teil on paari kuu pärast vaba aega sellest kuni selle kuupäevani,? rääkis Maimets.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sihtasutuse Archimedes OPET projekti koordinaator Maria Habicht rääkis, et sattus projekte hindama töötades Euroopa Komisjoni Transpordi- ja Energia Peadirektoraadis Eestist lähetatud rahvusliku eksperdina.
Habichti sõnul tuleb eksperdiks kandideerimisel kasuks eelnev projektikogemus, eriti aga osalemine raamprogrammis. ?Naisi kandideerib oluliselt vähem - mulje nii eksperdiks kandideerijate nimekirju vaadates kui hindamisel osaledes,? ütles Habicht. ?Arvan, et doktorikraadiga naised valitakse kindlasti, sest neid on vähe.
Habicht kirjeldas, et hindamise alguses jagati saabunud taotlused temaatilistesse gruppidesse, millest igale kinnitati hindamismeeskond. Viimane koosnes neljast erinevatest riikidest saabunud eksperdist ja juhist, kelleks oli Euroopa Komisjoni töötaja.
Hindajad istusid samas ruumis ja lugesid korraga ühte ja sama taotlust, omavahel suhelda ega mobiiltelefoniga rääkida ei tohtinud. Päevas tuli hinnata 5-8 taotlust. Kaks korda päevas peeti nn konsensuskoosolek, kus iga hindaja põhjendas oma arvamust, seejärel vormistati ühine seisukoht. Ekspertide grupi juht tegi märkmeid ning koostas raporti, millele kõik hindajad nädala lõpus alla kirjutasid.
Kõik eksperdid peavad enne hindama asumist kirjutama alla konfidentsiaalsuslepingule, mis keelab hinnata taotlusi, millega ekspert ise on seotud või kus ta omab isiklikke huve. ?See on puhtalt südametunnistuse asi - üldjuhul ei saa seda kontrollida,? kommenteeris Habicht nõuet. Samuti näitas tema kogemus, et osad eksperdid kasutasid hindamise ajal mobiiltelefoni, et kolmandate isikutega rääkida.
Hindajatele maksab Euroopa Komisjon päevaraha, mis katab majutuse ja elamiskulud, lisaks kompenseeritakse lennusõit Brüsselisse ning tagasi. Anonüümseks jääda soovinud allikas ütles, et eksperdile makstav raha võib küündida 400 euroni (6256 krooni) päeva kohta. Habicht nii suurt summat ei kinnitanud, tõdedes vaid, et päevaraha võib olla erinev.
Habichti sõnul pole teenimine ekspertide esimene eesmärk, kuna kallid elamiskulud neelavad suurema osa päevarahast. Pigem võib eksperdiks olekut lugeda prestiizhi küsimuseks, mida hiljem ilus CVsse kirjutada.
?Peamine aga on info - olla osa süsteemist, näha, kuidas asjad käivad,? ütles Habicht. ?Lugeda teiste taotlusi, kogeda omal nahal, mis on oluline ja mida hinnatakse, kui palju peaks poliitikat sisse panema jne jne. Tohutu kogemus hilisemate tugevate taotluste ettevalmistamiseks.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sihtasutuse Archimedes projektikoordinaator Maria Habicht leidis, et üle-euroopalised raamprogrammid ei ole koht kohalike eelarveaukude lappimiseks ja infrastruktuuri renoveerimiseks. Euroopa Komisjoni huvitavad globaalsed asjad, ambitsioonikad projektid ja tugevad rahvusvahelised meeskonnad.
Erinevatele projektidele esitab rahastaja eri nõuded ning nendest tuleb kinni pidada. ?Kõik nõuded on muide täiesti avalikud ja kodulehekülgedel kirjas,? ütles Tartu Ülikooli Molekulaar- ja rakubioloogia Instituudi juhataja Toivo Maimets. ?Seetõttu ongi mul läbi aegade olnud kaks kuldset soovitust: esiteks, kui te raha ei taotle, siis te seda ka kohe kindlasti ei saa. Ja teiseks, kui te juba taotlema hakkate, siis viitsige hoolega läbi lugeda kogu info, mida rahastaja teile annab.?
Maimets kirjeldas Eesti inimesele iseloomulikku pooliku haridustee ja hea ametikoha seost kui ajutist nähtust. ?Vaadake ümberkaudsetesse riikidesse: suurema firma osakonnajuhatajaltki eeldatakse doktorikraadi - sirvige näiteks Financial Times'i tööpakkumisi.?
Küsimus ei ole tema sõnul mitte selles, et kes on rohkem koolipinki nühkinud, vaid selles, et doktorikraad märgina näitab oskust rinda pista küsimustes, millele veel keegi maailmas vastust ei tea.
?Aga oodake mõni aasta ja te näete, kuidas noored õpivad korralike kraadideni ja tulevad ning konkureerivad pooliku haridusega kolleegid välja,? ennustas Maimets.