KredEx: meie garanteeritud laenudest pole veel ükski hapuks läinud

Kahe tegevusaasta jooksul on KredEx tänase seisuga välja maksnud ühe ekspordigarantii AS Ortole, märkis KredExi infojuht Maris Heinaru.

KredEx maksis Ortole garantiihüvitise summas 34 881 krooni, mis moodustas 70% Orto Lätis asuva ekspordipartneri suhtes tekkinud nõudest. Orto sõlmis KredExiga lepingu 2001. aastal, Läti ostja makseraskused ilmnesid 2002. Pärast võla sissenõudmisperioodi möödumist ja garantiihüvitise taotluse analüüsimist otsustas KredEx garantii välja maksta.

Ettevõtluse ja eluaseme valdkonnas ei ole KredEx veel ühtegi pankadele antud laenutagatist välja maksma pidanud. Heinaru sõnul näitab teiste maade garantiifondide praktika, et laenud kipuvad halvaks minema alles teisel-kolmandal aastal. Nõuete täitmiseks on KredEx eelarves eraldi tehnilised reservid.

Vastavalt koostöölepingutele pankadega maksab KredEx tagatissummad välja pärast laenulepingu ülesütlemist ja laenu sissenõudmist. Esmalt pöörab pank nõude laenusaaja ja tagatisvara vastu. Alles siis, kui need varad on realiseeritud, saab pank esitada nõude KredExi vastu. Kui varade realiseerimine võtab näiteks kohtuvaidluste tõttu rohkem aega kui kaks aastat, tekib pangal õigus nõuda tagatise väljamaksmist KredExilt. Sel juhul omandab sihtasutus pangalt nõude laenusaaja vastu väljamakstud summa ulatuses.

Ekspordigarantii puhul hüvitab KredEx Eesti eksportijale tekkinud krediidikahju siis, kui välisostja muutub kas poliitilistel või majanduslikel põhjustel maksejõuetuks ja eksportija edastab KredExile maksehäireteate. Ekspordigarantii on riiklikult tagatud, mis tähendab seda, et kui sihtasutusel ei peaks piisama eraldisi garantiinõuete väljamaksmiseks, maksab puudujääva osa eksportijale välja riik. KredEx omakorda korvab riigi tehtud kulu tulevaste perioodide kasumist.

Isemajandav sihtasutus KredEx, mis tegutseb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas, riigieelarvest tagatiskohustuste täitmiseks eraldisi pole saanud.