Hetkel on Eestis välja antud kaks totalisaatori tegevusluba (a 750 000 krooni) ? ASidele Megapanus ja Totalisaator. Esimene on avalikkusele rohkem tuntud nimi, kes korraldanud nii spordivõistluste ja Eurovisiooni tulemuste kui ka Keskerakonna valimistulemuse ennustamist. Praegu on omanik Lehti-Maja ajutiselt peatanud madala kasumlikkuse tõttu Megapanuse tegevuse.
Teine totalisaatori korraldaja kuulub ASile Norfolk ehk siis Tallinna Hipodroomi omanikule. Üks aktsionäridest, suurettevõtja Jaan Manitski tõdeb, et traavitotalisaatori käimalükkamine on läinud visalt, rääkimata siis traavispordi toetamisest ja töökohtade loomisest totalisaatorist laekuva rahaga nagu tavaks Soomes-Rootsis. Hipodroomil toimiva totalisaatori viimase viia aasta tulemuseks on 0,5 miljonit krooni kahjumit.
Siinsete totalisaatorikorraldajate peamiseks mureks on lahti saada nö kasiinoseadusest. ?Hetkel ei olegi peamine probleem maksustamises. See kõik on selge ja kehtivate maksumääradega saaks veel tegutseda,? lausus Lehti-Maja Eesti juht Mart Relve. ?Aga hasartmänguseadus muus osas, millest peab totalisaatori ja kihlvedude korraldamisel lähtuma on ebaõnnestunud,? lisas ta, viidates samuti sellele, et mujal maailmas võrreldakse totalisaatorit pigem lotoga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samas on Norfolki juhatuse esimehel ja Eesti Traaviliidu juhatusse kuuluval Vahur Nurmel südamel ka totalisaatori maksumäärad, mis teevad raskeks kui ka mõtetuks müügipunktide avamise. Näiteks tuleb iga mängukoha avamiseks tasuda riigilõivu 50 000 krooni; hasartmängu maksumäär Eestis on 5 protsenti, samas kui Suurbritannias on see 0 ja Saksamaal 0,66 protsenti.
Kui loterii puhul makstakse võitudeks välja umbes 50 protsenti mängu käibest, siis traavitotalisaatori puhul kõige kõrgema mängu korral 80 protsenti. ?Allesjääva 15 protsendiga tuleb katta kulud, palgad pluss maksta auhinnaraha ? meie seda ei suuda teha,? märkis Nurm.
Uue hasartmängu seaduse eelnõu on totalisaatorikorraldajatele veidi vastu tulnud ? toto nimetuse alla on ühendatud nii kihlveod, ennustusmängud kui totalisaatorid. Seni kehtiva seaduse kohaselt sai ennustada ainult spordivõistluse tulemusi ja välistatud on laulukonkursside tulemuste ennustamine. Samuti langetaks uus seadus totos osaleja vanuse 21-lt 18-le eluaastale. Kuid alles jääb reklaamikeeld ehk lauset ?Tänane jackpot on x miljonit krooni? ei tohi totokorraldaja erinevalt lotokorraldajast välja öelda ega sildile kirjutada.
Nurm viitab ka mängukoha probleemile: ?Põhimõtteliselt oleks võimalik panust teha interneti või mobiiltelefoni abi, kuid siis on mängukohaks kas arvuti või telefoni asukoht, kuid see ei vasta lubatud tingimustele.?
Rahandusministeeriumi teate kohaselt ei kommenteeri ministeerium seadusandja otsust selle kohta, miks Eestis reguleerib totalisaatorite tegevust hasartmänguseadus, mitte loteriiseadus. Ja kuna reklaamiseadus ja hasartmänguseadus keelavad hasartmängu reklaami, siis pole erandiks ka totalisaator.
Aga miks seadusandlus ei soosi sarnaselt Põhjamaadega totot, rohkem maksutulu saaks riikki? Maksupoliitika osakonna juhataja Alar Urmi sõnul on vaieldav, et riik peaks hasartmängu soosima. Nii võiks väita, et soodustada tuleks ka alkoholi ning tubakatarbimist, sest need on hea äri ja suur maksutulu, lisas Urm.
Eesti Traaviliidu pöördumises ministeeriumi poole on juttu ka toto ja kasiino hasardi olemuse erinevusest. Nii pole totalisaatoril võimalik teha järjestikuseid panuseid ja väljamakseid nagu kasiinos 24 tundi järjest, kuna tulemus selgub alles spordivõistluse tulemusena. Küll saab teha hipodroomil 4 tunni jooksul panuseid vastavalt jooksude arvule, kuid väljaspool hipodroomi ehk siis kodus olles pole reaalne, et inimene saab teha uut panust pärast iga jooksu.
Rahandusministeerium teatas, et ministeeriumil pole andmeid selle kohta, kumb tekitab rohkem sõltuvust ja on inimese tervisele ohtlikum - kas kasiino või toto.