Eesti teaduse suurim probleem on Soome Akadeemia presidendi hinnangul rahapuudus, mida võiks leevendada nii kohalik tööstus kui ka riik.
?Eesti teadlased on fantastilised, loodan vaid, et nad saaksid rohkem ressursse,? ütles eile ja üleeile Eestis viibinud Soome Akadeemia president professor Reijo Vihko.
Eriti oluline on tema sõnul saavutada Eesti ühiskonna selline areng, et majandusest läheks raha otse teadusesse, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Vähemalt meie kogemus Soomes on selline, et kui teadusesse investeerida, siis paranevad ka majandustulemused,? märkis Soome Akadeemia president. ?Teadus- ja arengu-uuringutes räägime ka tööstusest. Ja see võiks teil ka nii olla.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Soome teadusrahast tuleb tema sõnul 70 protsenti tööstuselt, riigieelarvest vaid kolmandik. Riigi panus moodustab Soomes üle kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust, Eestis vaid 0,6 protsenti.
1999. aastal sai Eesti teadus 64 protsenti rahast riigilt, 24 protsenti ettevõtlusest ja üheksa protsenti välismaistest toetustest. Samal ajal Euroopa Liidus rahastasid ettevõtted teadust 55 ja avalik sektor 36 protsenti ulatuses.
?Eesti teaduse ja tööstuse suhet ei saa Soome omaga protsentuaalselt üldse võrrelda,? ütles Eesti Teaduste Akadeemia president Jüri Engelbrecht. ?Riigi ülesanne oleks luua tingimusi, et tööstus hakkaks rohkem teaduse vastu huvi tundma.?