Puidutolmus peituvad paljud tervisehädad

Puidutööstuses töötavad inimesed peavad arvestama, et puit, puidu tolm, vaik ning puidutööstuses kasutusel olevad erinevad keemilised ained kutsuvad esile nii hingamisteede kui ka naha haigestumist.

Puidu töötlemise käigus sh metsa raietöödel eraldub mitmesuguseid ühendeid, mis võivad olla erinevate tervisehädade põhjuseks. Puit ja puidu tolm võivad põhjustada rida nahareaktsioone nagu karvanääpsupõletik, nõgestõbi ja ärritus ning allergiline dermatiit ehk nahapõletik. Lisaks nahareaktsioonidele põhjustab puit ja puidu tolm reaktsioone hingamisteede poolt nagu astma ja allergiline nohu ning isegi kasvajaid. Eelkõige mõjutab puit inimese tervist puidutööstuses töötajatel, kuid allergikutel piisab haigestumiseks isegi paarist tunnist puidutööstuse ruumides viibimisest.

Puit ja puidu tolm tekitavad nahalööbe katmata kehaosadel nagu käed ja küünarvarred, ning samuti nägu ja kael. Puidu tolmul on omadus jääda kinni riietesse ning põhjustada löövet mitteavatud kehaosades. Peaaegu iga puit võib põhjustada naha ärritust, kui tolm satub kontakti nahaga. Alkaloidid, saponiinid, antrakvinoonid ja fenoolid põhjustavad kõige sagedamini ärritusdermatiiti puidu koostisosadest.

Puidutööstuste töölistel peaks töökohas olema võimalik pärast tööd ennast üleni pesta ja rõivaid vahetada. Tööriided peaksid olema puiduosakeste nakkumist vältivast materjalist, Tolmu, müra ja vibratsiooni levitavate masinatega töötamise juures tuleb tingimata kasutada ka vastavaid kaitsevahendeid ? maske, näokaitseid, kaitseprille, kindaid, kõrvaklappe, mütsi jne.

Uno Kiplok

ASi Medicover Eesti peaarst

Põhjamaade Ministrite Nõukogu raportis nr 83 on kirjas, et puidutolm ei ole ainult allergia, astma ja kuivustunde põhjustajaks ninalimaskestal ja neelus, vaid ka vähkkasvaja põhjustajaks ninas ja ninakõrvalkoobastes. Teaduslikud uuringud konstateerivad, et on olemas suurenenud risk haigestuda vähki, olles eksponeeritud puidutolmuga. Nende uuringute käigus on selgunud, et nn kõvemad puidusordid annavad kõrgema riski haigestuda vähki. Kõvemate puidusortide all mõeldakse selliseid Aafrika päritolu puid nagu jakaranda ja mahagon.

Puidutolmu kantserogeensus on välja toodud ka vabariigi valitsuse määruse nr 293, töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid lisas: puidutolmu märkuste lahtris on tähis C, mis tähistab kantserogeenset ainet. Töötajate tervisele mõeldes on väga olulised ka määruse puutolmu käsitlevate märkuste osas numbrid 16 ja 26, mis tähendavad järgmist:

Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines. Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m³.Tootmisüksuste projekteerimisel ja rekonstrueerimisel peab jälgima, et puidutolmu sisaldus tööpäeva vältel vastaks piirnormile 1 mg/m³, avaldatuna aja-kaalu aritmeetilise keskmisena.

Autor: Maigi Eisen