11. veebruar 2003 kell 22:00

Puidutolmus peituvad paljud tervisehädad

Puidutööstuses töötavad inimesed peavad arvestama, et puit, puidu tolm, vaik ning puidutööstuses kasutusel olevad erinevad keemilised ained kutsuvad esile nii hingamisteede kui ka naha haigestumist.

Puidu töötlemise käigus sh metsa raietöödel eraldub mitmesuguseid ühendeid, mis võivad olla erinevate tervisehädade põhjuseks. Puit ja puidu tolm võivad põhjustada rida nahareaktsioone nagu karvanääpsupõletik, nõgestõbi ja ärritus ning allergiline dermatiit ehk nahapõletik. Lisaks nahareaktsioonidele põhjustab puit ja puidu tolm reaktsioone hingamisteede poolt nagu astma ja allergiline nohu ning isegi kasvajaid. Eelkõige mõjutab puit inimese tervist puidutööstuses töötajatel, kuid allergikutel piisab haigestumiseks isegi paarist tunnist puidutööstuse ruumides viibimisest.

Puit ja puidu tolm tekitavad nahalööbe katmata kehaosadel nagu käed ja küünarvarred, ning samuti nägu ja kael. Puidu tolmul on omadus jääda kinni riietesse ning põhjustada löövet mitteavatud kehaosades. Peaaegu iga puit võib põhjustada naha ärritust, kui tolm satub kontakti nahaga. Alkaloidid, saponiinid, antrakvinoonid ja fenoolid põhjustavad kõige sagedamini ärritusdermatiiti puidu koostisosadest.

Allergiline kontaktdermatiit puidust ei ole nii sage kui ärritusdermatiit. Viimane ongi kõige sagedasem naha reaktsioon vastusena puidu tolmule.

Puitu on kahte tüüpi ? pehme ja kõva puit. Allergiat põhjustab sagedamini kõva puit. Peamiselt põhjustavad allergilisi reaktsioone seeder, roosipuu, eebenipuu ja mahagonipuu. Seega põhjustavad allergilist kontaktdermatiidi eksootilised puidud, mis on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Nimetatud materjalid on väga kallid ja haruldased ning neid kasutatakse peamiselt eksklusiivmööbli ning dekoratiivesemete valmistamisel.

?Arvestades puitehitiste traditsiooni Eestis, võib arvata, et puidutolm on kaua mõjutanud Eesti töömeeste tervist ja jääb oluliseks töökeskkonna ohuteguriks ka edaspidi,? räägib AS Medicover Eesti peaarst Uno Kiplok. ?Eesti vanim säilinud puitehitis on Ruhnu Magdaleena kirik, alghoone ehitati arvatavasti 1643?1644. Samas on vana külakalmistu, kus loodetavasti ei ole maetud kedagi, kelle tervis võis otsa saada puidutolmust, ? toob doktor Kiplok näite ajaloost.

Põhja Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse arsti Maire Leisi sõnul on andmeid tervisehädade kohta hankida üldiselt väga raske, sest inimesed pelgavad avalikustada tegelikku olukorda. ?Nagu teada, oli kutsehaiguste diagnoosimine üldse eelmisel aastal väga madal, ning see ei peegelda sugugi tegelikku olukorda,? räägib Leisi. ?Töötajad, kellel on tekkinud nahareaktsioonid ei ole tavaliselt väga aldid oma töökohta vahetama, tegutsema hakatakse alles siis, kui lisanduvad probleemid hingamisteede poolt.?

Puidutööstuse, sealhulgas ka mööblitööstuse töötajad kurdavad, et puuduvad sageli kaitsevahendid, isegi elementaarsed näokaitsed, rääkimata korralikult töötavast ventilatsioonist ja teistest kaitsevahenditest.

Maire Leisi hinnangul ohustab puidutööstuses inimese tervist puidutolm, kuid nendel inimestel, kellel esineb allergia puidu õietolmudele, tekib sama liiki puiduga kokkupuute tagajärjel samuti tervisehäire. Mööblitööstuses töötajate hulgas esineb enam allergiat formaldehüüdvaik liimile, punasele puidule, samuti peitsidele ja teistele kasutusel olevatele liimidele.

Kutsehaiguste paremaks väljaselgitamiseks oleks vajalik senisest tunduvalt elavam koostöö perearstide ja töötervishoiu arstide vahel, selgitamaks haigele vajadust oma tervise eest eelkõige ise hoolitseda ning tööga seotud haiguse kahtluse korral kutsehaiguste keskusesse pöörduda.

Uno Kiploki sõnul on Eesti puidutolmuses töökeskkonnas töötajad täheldanud, et õhupuhastusseadmed on teinud töökeskkonna õhu küll paremaks, kuid endiselt ei ole see piisavalt puhas. ?Enne ventilatsiooni projekteerimist töökeskkonda, kus on tegemist puidutolmuga, tuleb teha vajalikud arvutused,? märgib Kiplok. ?Oluline on leida õhu liikumise kiirus, mis suudab ruumis õhku tõsta ja tööruumidest nii puidutolmu kui ka saepuru ära ?imeda? ning suunata see ventilatsioonitorudesse. Puidutolmu korral võiks õhukiirus olla 14?16 m/s ja saepuru korral 20?25 m/s.?

Puidutööstuste töölistel peaks töökohas olema võimalik pärast tööd ennast üleni pesta ja rõivaid vahetada. Tööriided peaksid olema puiduosakeste nakkumist vältivast materjalist, Tolmu, müra ja vibratsiooni levitavate masinatega töötamise juures tuleb tingimata kasutada ka vastavaid kaitsevahendeid ? maske, näokaitseid, kaitseprille, kindaid, kõrvaklappe, mütsi jne.

Uno Kiplok

ASi Medicover Eesti peaarst

Põhjamaade Ministrite Nõukogu raportis nr 83 on kirjas, et puidutolm ei ole ainult allergia, astma ja kuivustunde põhjustajaks ninalimaskestal ja neelus, vaid ka vähkkasvaja põhjustajaks ninas ja ninakõrvalkoobastes. Teaduslikud uuringud konstateerivad, et on olemas suurenenud risk haigestuda vähki, olles eksponeeritud puidutolmuga. Nende uuringute käigus on selgunud, et nn kõvemad puidusordid annavad kõrgema riski haigestuda vähki. Kõvemate puidusortide all mõeldakse selliseid Aafrika päritolu puid nagu jakaranda ja mahagon.

Puidutolmu kantserogeensus on välja toodud ka vabariigi valitsuse määruse nr 293, töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid lisas: puidutolmu märkuste lahtris on tähis C, mis tähistab kantserogeenset ainet. Töötajate tervisele mõeldes on väga olulised ka määruse puutolmu käsitlevate märkuste osas numbrid 16 ja 26, mis tähendavad järgmist:

Immutatud puidu tolmu hindamisel arvestatakse aineid, mis sisalduvad immutusaines. Piirväärtusi omavate ainete puhul määratakse nende ainete sisaldused vastavalt immutusaine kogusele puidutolmus. Kui seda ei ole võimalik määrata, kasutatakse piirnormi 0,5 mg/m³.Tootmisüksuste projekteerimisel ja rekonstrueerimisel peab jälgima, et puidutolmu sisaldus tööpäeva vältel vastaks piirnormile 1 mg/m³, avaldatuna aja-kaalu aritmeetilise keskmisena.

Autor: Maigi Eisen

Hetkel kuum