Kaitseminister Sven Mikser: sõjategevuse algus viib rahunemisele
Sõjategevuse algus viib rahunemisele ÜRO Julgeolekunõukogus, ütles intervjuus kaitseminister Sven Mikser.
Järgneb intervjuu kaitseminister Sven Mikseriga.
<b> Peaministri nõunik Daniel Vaarik väitis tänases Eesti Päevalehes, et Eesti on põhimõtteliselt valmis Iraaki saatma 40-mehelise rahuüksuse, ehkki keegi ei olevat seda ametlikult ja ka mitteametlikult küsinud. Kas ka Teie arvate, et Eesti võib sellele minna? Kas see võib juhtuda üksnes sõjajärgsel perioodil või ka sõja ajal? Kuidas Eesti toimib, kui näiteks USA või britid Eestile veel sõja kestes sellekohase palve edastavad? </b>
Eesti on väljendanud valmisolekut osaleda Iraagis puhkenud sõjalise konflikti järgses julgeolekukeskkonna stabiliseerimises. Kolmapäeval presidendi juures kogunenud riigikaitse nõukogu kuulas ära kaitseväe juhataja ettekande Eesti kaitseväe võimalustest konfliktijärgsel missioonil osaleda, sellest tulenevalt oleme pakkunud võimalusena välja kergjalaväerühma, lennuvälja abiteenistujate meeskonna ning tuuker-demineerijate meeskonna osalemist sõjajärgsel missioonil. Kolmel juhul kokku võime rääkida ligi 50 kaitseväelasest. Lõpliku otsuse selle kohta, kas Eesti saadab kaitseväelased missioonile või mitte, teeb loomulikult Riigikogu.
<b> Kas USA informeeris eraldi Eesti kaitseministeeriumi sellest, et sõda Iraagi vastu on alanud? </b>
Ei kommenteeri.
<b> Peaminister Siim Kallas ütles täna hommikul raadiointervjuus, et Eesti põhiline valmisolek seoses sõjaga piirdub piirivalve ja kaitsepolitsei vajaliku aktiviseerumisega. Kas Eesti kaitseväed ei olegi siis viidud kõrgendatud valmisolekusse - näiteks tühistatud ajateenijate linnaload ja kaadriohvitserid puhkuselt tagasi kutsutud? Kas teie arvates ei ole see vajalik? </b>
Eesti kaitsevägi ei ole viidud kõrgendatud valmisolekusse ning see ei ole ka vajalik. Samas on nii kaitseväe kui eriteenistuste juures tegutsemas ööpäevaringsed monitooringukeskused, mis regulaarselt edastavad teavet olukorra kohta nii kriisipiirkonnas, Eesti lähiümbruses kui ka Eestis.
<b> Kas Te ise peate Iraagi ründamise alustamist õigeks? Kas Iraagi sõda võib Teie arvates kaasa tuua ka veelgi selgema lõhenemise ÜRO julgeolekunõukogus? Euroopa Liidu vastavates struktuurides? </b>
Pigem võiks süveneva lõhe asemel ÜRO Julgeolekunõukogus prognoosida teatud rahunemist. Juba praegu käivad ettevalmistused konfliktijärgse humanitaarmissiooni alase resolutsiooni ettevalmistamiseks. Selle vastuvõtmisega ei tohiks Julgeolekunõukogus probleeme tõstatuda. Euroopa Liidu puhul võib teataval määral lõhenemisest rääkida ning Eestile kui kandidaatriigile teeb loomulikult muret, kui Euroopa Liit ei jõua olulistes küsimustes üksmeelele. Samas ei peaks me kandidaatriigina väga muretsema, kui meie positsioon ühes või teises küsimuses erineb mõne Euroopa suurvõimu omast. Laienemisvolinik Verheugeni sõnu laenates ? Iraagi kriisi puhul ei ole selge, milline siis on EL seisukoht. Kas Prantsuse - Saksa seisukoht on rohkem EL oma kui Inglise ?Hispaania - Itaalia?