- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,13%6 379,35
- DOW 300,1%44 678,69
- Nasdaq 0,26%21 152,94
- FTSE 100−0,05%9 131,51
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,13%6 379,35
- DOW 300,1%44 678,69
- Nasdaq 0,26%21 152,94
- FTSE 100−0,05%9 131,51
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara ost muudab ettevõtted haavatavaks
Jälgides kinnisvaraturu arenguid prognoosib Äripäev, et varsti on oodata ühte järjekordset Eesti ettevõtete odavat väljamüüki. Oma ettevõtted on sunnitud müüma need kohalikud kapitalistid, kes praegu kinnisvaraturule sisenevad.
Kinnisvaraturul toimuv sarnaneb üha enam kuue aasta tagusele aktsiaturule. Kuna aktsiahinnad kiiresti tõusid, siis tekkis veendumus, et börsile investeerides on võimalik rohkem tulu teenida, kui oma põhitegevusega. Börsil teenitud tulu, investeeriti tagasi aktsiatesse. Selleks, et kasum oleks veelgi suurem võeti ostetud aktsiate tagatisel laenu.
Täna kinnisvarasse investeerides loodetakse samuti teenida suurt tulu. Üha rohkem ettevõtteid on hakanud oma vabu vahendeid paigutama kinnisvarasektorisse. Selline käitumine on loogiline, sest viimastel aastatel on maa ja majade hinnad kiiresti tõusnud.
Teine sarnasus börsiga seisneb selles, et kinnisvaraärisse on tulnud palju uusi tegijaid. Tallinnas ja Tallinna ümbruses ostetakse kokku krunte lootuses need uusi elamuid soetavatele inimestele maha müüa. Kinnisvara kallinemise mootoriks on elanike suurenenud sissetulekud ning soodsamaks muutunud laenuintressid. Uute tulijate lisandumine suurendab ostjate valikuvõimalust ning avaldab survet hinnale ehk tegelikult hakkab ka kinnisvaraturul hinnatõus pidurduma või toimub langus.
Äripäeva arvates ei ohusta kinnisvaramulli lõhkemist mitte eraisikud, kes endale uusi kortereid või maju ostavad, sest eestlaste laenukoormus on võrreldes arenenud riikidega väike ning uut elamispinda lisandub Eestisse vähe. Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse hinnangul saab Eestis praeguse ehitustempo juures inimene uue eluaseme 100-120 aasta jooksul, mis on selgelt liiga aeglane tempo (vt PM 14.03.2003).
Toimetus ei näe ülekuumenemise ohtu ka vanade paneelmajade korterite osas. Suurema osa inimeste sissetulekud ei võimalda soetada uut eluaset. Samas on selge, et eestlaste sissetulekute kiire kasv jätkub, mis tagab nõudluse vanades paneelmajades olevate korterite järele. Inimesed ei võta eluasemelaenu eesmärgiga soetatav kinnisvara mõne aja möödudes suure vaheltkasuga maha müüa. Kuna keskmine palk Eestis suureneb ning eluasemelaenud on hästi tagatud, siis ei teki eraisikutel laenude tagastamisega ka probleeme intressimäärade kerkides.
Probleemid tekivad aga nendel kinnisvara soetavatel ettevõtetel, kelle põhitegevus ei ole kinnisvara arendamine. Investeering kinnisvarasse on pikaajaline ja sellega kaasneb rida püsikulusid, nt maamaks jm. Kulud on kindlad aga tulu on hüpoteetiline. Ettevõtted, kes praegu investeerivad kinnisvarasse ei suuda tulevikus paindlikult reageerida oma põhitegevusalal toimuvatele konjunktuurimuutustele. Kui ettevõttel pole piisavalt likviidseid vahendeid, et turul toimuvaid tagasilööke maandada, siis võib juhtuda, et loobuda tuleb hoopis senisest põhitegevusest, sest soetatud kinnisvara on raske kiiresti müüa. Aktsiaturul kõrvetada saanud Ühispanga juht Ain Hanschmidt on öelnud, et kõik halvad otsused tehakse headel aegadel. See kehtib ka kinnisvara soetamise kohta.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele