- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ringkonnakohus: Hüvitusfond peab maksma Maapangale 100 mln kr
Tallinna ringkonnakohus jättis reedel jõusse linnakohtu otsuse, millega mõisteti Hüvitusfondilt Maapanga kasuks ligi 100 miljonit krooni.
Tallinna linnakohtu otsusega võrreldes muutis ringkonnakohus üksnes viidet seadusättele ehk alust, mille põhjal Maapanga ja Hüvitusfondi omaaegne repotehing kehtetuks tunnistati. Kõik muu jäi aga jõusse.
Maapanga nõue tuleneb 1997. aasta detsembris sõlmitud repotehingust, mille kohaselt andis Maapank Hüvitusfondile üle erinevaid võlakirju ja aktsiaid turuväärtuses ühtekokku 95,9 miljoni krooni väärtuses. Samas kohustus Maapank need 1998. aasta mais hinnaga 26,6 miljonit krooni tagasi ostma, mida aga ei tehtud.
Nii linnakohus kui ka nüüd ringkonnakohus leidsid pankrotiseadusele tuginedes, et oma iseloomult kujutas vaidlusalune repo endast kinkelepingut, sõltumata sellest, kas Maapank selle kinkega kahjustas teadlikult oma võlausaldajate huve ning kas Hüvitusfond oli panga võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik. Seda põhjusel, et repotehing sõlmiti vähem kui kuus kuud enne Maapanga pankrotimenetluse algatamist. Millest tulenevalt on see leping kehtetu.
Vastavalt lepingule pidi Hüvitusfond saadud väärtpaberite eest tasuma 24,1 miljonit krooni, kuid selle asemel andis hoopis tasaarvelduse korras Maapanga omandusse Forekspanga ja Tallinna Panga aktsiad koguhinnaga 24,1 miljonit krooni, samas kui nende börsiväärtus oli tehingu päeval kõigest 14,6 miljonit krooni.
Sellest lähtuvalt otsustaski kohus, et Hüvitusfond peab saadud väärtpaberid Maapanga pankrotivarasse tagastama koos nendelt laekunud intressiga, juba realiseeritud väärtpaberite eest aga maksma hüvitist.
Lisaks tunnistas kohus Hüvitusfondi pankrotiseaduse mõttes Maapanga lähikondseks. Seda kahel põhjusel. Esiteks oli Hüvitusfondi toonane juhatuse esimees Arle Mölder ühtaegu ka Maapanga nõukogu liige ning talle pidi olema teada kummagi poole majandustegevust puudutav informatsioon. Teiseks kuulus Hüvitusfondile enam kui 9,2 protsenti Maapanga aktsiatest.
Kohtuotsuse kohaselt peab Hüvitusfond maksma Maapanga pankrotivarasse nende väärtpaberite eest, mis on realiseeritud ja mille kustutamisaeg on alles ees, koos intressiga ühtekokku ligi 25 miljonit krooni.
Juba kustutatud väärtpaberite eest peab Hüvitusfond Maapangale maksma koos arvestatud intressiga enam kui 71 miljonit krooni.
Lisaks peab Hüvitusfond tasuma ka üle 3,3 miljoni krooni ulatunud Maapanga kohtukulud, mis laekuvad riigi tuludesse.
Hüvitusfondi juhatuse esimees Madis Raidma on Äripäevale kinnitanud, et neil on see raha olemas ning et selle võimaliku tasumisega Maapanga pankrotipessa neil probleeme ei teki. Samas on Raidma öelnud, et nad kasutavad ära ka võiamluse riigikohtusse pöörduda.
Maapanga pankrotihaldur Maire Arm nentis läinud aasta detsembris, et juhul kui kõnealune kohtuotsus jõustuks, tähendaks see panga võlausaldajaile ligi 7protsendilist katet oma nõuetele. Maapank on seni suutnud võlausaldajatele tagasi maksta 45 protsenti tunnustatud nõuetest. Maapanga vastu esitatud nõuete kogusumma oli algselt 1,3 miljardit krooni.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele