- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
- OMX Baltic0,39%296,16
- OMX Riga−0,28%908,02
- OMX Tallinn0,41%2 041,42
- OMX Vilnius0,05%1 203,45
- S&P 500−1,6%6 238,01
- DOW 30−1,23%43 588,58
- Nasdaq −2,24%20 650,13
- FTSE 100−0,7%9 068,58
- Nikkei 225−0,66%40 799,6
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pangalink veebipoes hoiab kulusid kokku
Nagu reaalsete kaupluste omanikel on ka virtuaalruumis tegutsevatel kaupmeestel võimalik pakkuda mitmesuguseid maksemeetodeid. Sularaha kõrval saab kauba eest poodnikele maksta ka pangakaardiga ja mobiilimakse abil. Internetipoe kliendilt võib ostude eest raha sisse kasseerida kauba kättetoimetamisel või lasta tal teha pangaülekanne, samuti saab pakkuda maksmiseks pangalinki või krediitkaardiga tasumise võimalust. Variante on veelgi, aga Eestis vähe levinud meetoditel ? nt e-raha ? me peatuma ei hakka. Milliseid neist makseviisidest veebipood võimaldama peaks, sõltub sellest, millised on müüdava kauba või teenuse tarbija maksmiseelistused. Kaupmehe seisukohalt on oluline ka see, missuguseid riske ja kulutusi toob kaasa ühe või teise maksemeetodi pakkumine.
Kaupmehe jaoks kõige odavam maksemeetod on paluda ostjal kanda pärast kaupade väljavalimist poe arvele vastav rahasumma. Selle meetodi puhul on kliendil vaja teada oma ostude summat ning kaupluse arveldusarve numbrit, seega pole tarvis installeerida veebipoele mõnda spetsiaalset lisatarkvara ega arvestada mingite püsikuludega. Tänu sellele ongi see makseviis Eesti internetikauplustes väga levinud. Pangaülekandega maksmise eelisena tuleb nimetada sedagi, et see ei esita veebipoe klientuurile mingeid spetsiifilisi nõudmisi: pole vaja krediitkaarti, olla mõne kindla internetipanga klient vms.
Paraku ei ole selline pangaülekandega maksmine ei ostjale ega müüjale kuigi mugav. Võib juhtuda, et ostja unustab maksta, kaotab enne maksmiseni jõudmist kontonumbri või lööb lihtsalt käega ja jätab tellimuse katki, sest eraldi internetipanka minemise ja maksekorralduse kirjutamise protseduur tundub ebamugav ? kaupmees ongi kliendist ilma. Segadust võib tekkida sellestki, et kaupmehel tuleb tellimused ja rahalaekumised käsitsi kokku viia. Kuna maksekorralduse täitmine jäetakse kliendi enda hooleks, siis võib juhtuda, et müüjal ei õnnestu välja selgitada, millise tellimuse eest tasuti, sest ostja jättis kogemata selgituse lahtri tühjaks või unustas viitenumbri kirjutamata. Ka maksja nime järgi tellimuse otsimine ei pruugi anda tulemust, sest ostja võis kasutada tellimuse eest tasumiseks hoopis näiteks abikaasa pangakontot. Peale selle, et selline olukord tekitab kaupmehele tüütut lisatööd, venitab see kliendile kauba kättetoimetamise aega ja kokkuvõttes langetab kaupluse mainet.
Kui ülekandega maksmine on ainus meetod, mida veebipood pakub, siis võib juba see fakt iseenesest poe mainele kehvasti mõjuda. Kui tegu pole just edukalt tegutseva reaalse kaupluse virtuaalse filiaaliga, ei ärata pangalinkide ja krediitkaardimaksete puudumine kliendis kuigi palju usaldust. Vähe tuntud veebipood, mille ostude eest maksmise juhend käsib tellimuse eest raha mingi tundmatu nimega firma (või veel hullem ? eraisiku) arvele kanda, ei paista soliidse ja usaldusväärsena.
Kliendis suuremat usaldust tekitav alternatiiv pangaülekande ootamisele on võtta ostjalt raha alles kauba kättetoimetamisel. Võrreldes pangaülekandega võib see nõuda lisakulutusi ? kui kaup toimetatakse klientidele kätte kullerfirma või Eesti Posti abil, siis tuleb selle kullerteenuse pakkujaga korraldada rahade vahendamine ja sõlmida vastav leping. Kuigi äärmiselt kliendisõbralik, on see variant lisaks täiendavale väljaminekule kaupmehe jaoks ka üsna riskantne. Veebikaupluses nupu ?Jah, tellin? vajutamine ei ole juriidiliselt võrdväärne allkirja andmisega, seega ei ole klient otseselt kohustatud hiljem tellitut vastu võtma ja selle eest tasuma. Kui tegu pole just kiiresti rikneva kaubaga, võib kaupmees küll tagasisaadetud tellimuse järgmisele kliendile maha müüa, aga kulutused pakkimisele, kauba kliendi juurde saatmisele ja sealt uuesti tagasi lattu toimetamisele jms tuleb tal ikkagi korstnasse kanda.
Järgmine alternatiiv pangaülekandega maksmisele ja kauba kättetoimetamisel raha võtmisele on krediitkaardimaksed. Ka krediitkaardimaksed on seotud riskidega. Krediitkaardiga maksmine internetikaupluses ei erine kaardimaksest tavalises poes: kaardinumbri sisestamise järel saadab veebikaupluse tarkvara kaardiandmed digitaalselt allkirjastatult kaardikeskusele (Eestis Pankade Kaardikeskusele), mis omakorda saadab autoriseerimispäringu kaardiomaniku panka ja pärast vastuse saamist teatab internetipoe tarkvarale kaardi kontrollitusest. Erinevalt reaalse kaupluse müüjast pole aga internetis tegutseval kaupmehel võimalik kahtluse korral ostjalt isikut tõendavat dokumenti küsida ja seetõttu ei saa müüja kindel olla, et kuu aja pärast ei ilmu välja mõne internetipoes maksmiseks kasutatud kaardi tegelik omanik, kes pahaselt nõuab kaardiandmed välja nuhkinud petturi sooritatud tehingute tühistamist.
Samas pole krediitkaardipettused Eestis võrreldes muu maailmaga nii levinud, et need saaks otseseks põhjuseks veebikaupluses kaardiga maksmise võimalust mitte pakkuda. Peamine põhjus on siiski selles, et krediitkaart on liiga väiksel osal potentsiaalsest ostjaskonnast. Eesti tarbijale suunatud internetikaupluses on mõttekam kasutada hoopis pangalinke, mille kasutajaskonnaks on kõik sellist teenust pakkuvate pankade (Hansapank, Ühispank, Sampo Pank, Krediidipank) internetipankade kliendid: ainuüksi Hanza.netil on üle 400 000 kasutaja, krediitkaardiomanike arv Eestis on aga mitmeid kordi väiksem.
Pangalink (Hansapangas, Sampo Pangas ja Krediidipangas on kasutusel nimetus pangalink, Ühispangas U-POS, Nordea Pank veel sellist teenust ei paku) on maksemeetod, mille puhul veebikaupluse klient saab pärast kaupade väljavalimist ja ostukorvi tõstmist klikkida oma internetipanka viival lingil, sisestada oma kasutajatunnuse ja paroolid ning näha juba täidetud maksekorraldust, mis vajab vaid kinnitavat hiireklõpsu. Makse kinnitamisel kantakse raha kohe kaupmehe arvele ja saadetakse ka internetipoele teade, et ostu eest on tasutud. Seega on tegu nii ostjale kui ka müüjale äärmiselt mugava ja kogu müügiprotsessi oluliselt kiirendava süsteemiga. Pangalingi oluline lisaväärtus on ka võimalus kauplust külastavat klienti viimase nõusolekul panga andmete alusel identifitseerida ning tänu sellele teha talle personaalseid pakkumisi ? näiteks rõõmustada ostjat tema sünnipäeval soodsamate hindadega.
Pangalinkide süsteem töötab nagu internetipangadki turvalisel SSL-protokollil ja nagu krediitkaardimaksete puhul, vahetatakse siingi infot pangaga vaid digitaalselt allkirjastatult. Pangalinkide olulisim miinus on see, et neid ei saa kasutada ostjad, kel pole arvet üheski sobivas Eesti pangas. Kui veebikauplust külastavad ka sellised kliendid, võiks poeomanik mõelda siiski ka krediitkaardimaksete võimaldamisele.
Nii pangalinkide kui ka krediitkaardimaksete kasutuselevõtt on seotud mõningate kulutustega. Pangalingi kasutamiseks on kõigepealt vaja sõlmida panga või pankadega leping, liitumine on sõltuvalt pangast tasuta või maksab kuni tuhat krooni. Seejärel tuleb oma internetikaupluse tarkvara täiendada programmiga, mis genereerib ja kontrollib pankadega suhtlemisel kasutatavaid digitaalseid allkirju. Partnerid, kes taolisi programme müüvad ja internetikaupluste tarkvaraga ühildavad, on üles loetud iga panga veebilehel. Lahenduste hinnad algavad 5000 kroonist. Pangalinkide kasutamisel kehtib ka tehingutasu, mis on näiteks Hansapangal üks protsent tehingu summast (minimaalselt kaks ja maksimaalselt 50 kr).
Krediitkaardimaksete võimaldamiseks tuleb sõlmida mõne sobiva, sellist teenust pakkuva pangaga maksekaartide vastuvõtmise leping ja kaardikeskusega e-COM Payment Gateway teenuse kasutamise leping (lepingutasu on 1180 kr aastas). Sarnaselt pangalingiga on ka krediitkaardiga maksmise võimaldamiseks vaja lisada oma internetikauplusele allkirjastamistarkvara kaardikeskusega ühendumiseks. Abi taolise programmi loomiseks tuleks taas küsida tarkvarafirmadelt. Krediitkaarditehingute tasu on sama, mis kauplustesse paigaldatud makseterminalide kasutamisel ja selle suurus sõltub pangast.
Hetkel kuum
Pangalinkide ja krediitkaardimaksete oluline eelis muude makseviiside ees on see, et kaardikeskusest või pangast tulevad teated saadetakse otse veebikaupluse tarkvarale, mis võib saadud info põhjal näiteks tellimuste andmebaasi või raamatupidamisprogrammi märke teha, firmaomanikule e-posti saata ja kas või laotöötaja printerist pakkimiskäsu välja trükkida.
Seega, kuigi nii pangalinkide kui ka krediitkaardimaksete kasutusele võtmine on seotud teatud väljaminekutega, annavad mõlemad maksemeetodid kaupmehele võimaluse veebikaupluse tööd maksimaalselt automatiseerida ja seega tööjõu ja -aja arvel hiljem kokku hoida.
Autor: Elen Kiisler
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele