Karjääriinfo

Töökogemus valdkonnas on kümme aastat. Omanike otsuse kohaselt kuuluvad mitmed kontserni esindused, kaasa arvatud Eesti, sel aastal likvideerimisele. Seega tuleb mingist hetkest kas tööjõuturule asuda või ettevõtlusesse minna.

Mul on tunnustatud kõrgkooli ärijuhtimise magistriharidus ja 200 inimesega kollektiivi juhtimiskogemus. Töökeelteks on eesti, inglise, vene ja soome. Lisaks õpin hispaania keelt. Tugevaimad küljed on üld-, ostude ja müügijuhtimine, turundus ja suhtekorraldus, varude ja tarneahelate juhtimine. Finantsaruandluse ja eelarvestamise kogemused on olemas. Pean end pigem juhiks, kes saavutab eesmärgid meeskonna kaudu, kui spetsialistiks. Mul on arenenud analüütiline mõtlemine ning delegeerin meelsasti ja palju. Peamisteks nõrkusteks on kohatine kannatamatus ja äärmuslik perfektsionism. Minu tänane kulu firmale on ~75 000 krooni kuus (koos maksude ja boonustega). Millised on kirjeldatud tööotsija väljavaated tänase Eesti tööjõuturul?

Meie hoogsalt rahvusvahelistuval tööjõuturul on rahvusvahelise firma juhtimise kogemustega edukas juht üsna nõutud ja otsitud.

Eesti suhteliselt väikesel turul võib n-ö sama mõõtu tööandjat olla küllaltki raske kiiresti leida. Kui soovite jätkata karjääri samas valdkonnas kus seni, siis võite arvestada võimalike tööpakkumistega ka teistesse lähiriikidesse. See eeldab aga endapoolse vastavasisulise soovi edestamist potentsiaalsetele uutele tööandjatele ja ka sihtotsinguga tegelevatele konsultatsioonifirmadele.

Samuti soovitan analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi (seda muutunud majandus- ning tööjõuturu situatsiooni kontekstis) ja vajadusel korrigeerida oma karjääriplaane.

Võimalus leida kiiresti uus meelepärane tööd sõltub paraku ka õnnest ja tööjõuturu hetkesituatsioonist.

Kirjeldatud töötasu vastab Eesti tööjõuturul keskmisest suuremate edukate ettevõtete juhtide töö tasustamise skaalale ning võib olla ka teie uue töökoha otsingul lähtepunktiks uutele palgaläbirääkimistele.

Olen töötanud viis aastat ajakirjaniku ja toimetajana Eesti päevalehtedes. Kas suundumist suhtekorraldusspetsialistiks võiks pidada minu karjääris sammuks edasi või tõmbaks CVs leiduv märge, et olen töötanud suhtekorraldajana, minu edasisele ajakirjanikukarjäärile hoopis kriipsu peale ? juhul kui ajakirjanikuameti soov peaks kunagi taas tekkima? Milline on suhtekorraldusspetsialistide palgatase võrreldes Eesti suuremate päevalehtede ajakirjanike omaga?