- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,37
- DOW 300,43%44 650,76
- Nasdaq 0,1%20 631,37
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,61
- OMX Baltic0,01%298,79
- OMX Riga−0,25%890,9
- OMX Tallinn0,14%2 055,01
- OMX Vilnius−0,05%1 203,89
- S&P 5000,27%6 280,37
- DOW 300,43%44 650,76
- Nasdaq 0,1%20 631,37
- FTSE 1001,23%8 975,66
- Nikkei 225−0,44%39 646,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%86,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi kulutuste suurendamine pole vajalik
Eilse Äripäeva arvamusküljel ilmus Samsung Electronicsi Balti esinduse juhi Ahn Chang Gyu kommentaar, milles autor väitis, et Eestil on head eeldused tõusta maailma juhtivaks riigiks inter-netiteenuste osas.
Gyu soovitas Eestis fikseerida sarnaselt kaitsekulutustega konkreetne protsent sisemajanduse koguproduktist, mille ulatuses tehakse iga aasta investeeringuid infotehnoloogia infrastruktuuri väljaarendamiseks. Ta tõi näiteks Lõuna-Korea, kus on valitsuse toel välja arendatud laiaulatuslik ADSLi võrk, mida kasutab ligi 23 riigi elanikkonnast. Korea valitsus on seadnud eesmärgiks viia aastaks 2005 igasse perekonda ADSLi internetiühendus.
Äripäeva hinnangul ei ole Eestis internetikasutajate arvu kasvu takistajaks riigi tegevusetus ja seetõttu ei pea me õigeks, et riik suunaks senisest rohkem oma vahendeid infotehnoloogia infrastruktuuri arendamiseks.
Eestis on internetikasutajate arvu kasv olnud rahuldav. Muidugi oleks hea, kui kõik pered saaksid koju interneti püsiühenduse, aga selle eest ei saa hoolitseda riik maksumaksja rahaga. Inter-netiühendusest peab olema huvitatud ikkagi inimene ise.
Võib küll öelda, et sarnaselt maanteede korrashoiuga peab riik hoolitsema ka infoteede korrashoiu ja rajamise eest. Mida suuremal hulgal inimestest on pääs võrku, seda väärtuslikumaks see võrk meile kõigile muutub. Alates sellest, et inimesed ei pea kulutama aega pangas ja riigiasutustes käimiseks, ning lõpetades võimalusega kodus töötada.
Eesti infotehnoloogia arengu pudelikaelaks ei ole pääs võrku. Emori värske uuringu kohaselt on Eestis 576 000 internetikasutajat ehk inimest, kes on viimase kuue kuu jooksul kasutanud internetti. Kasutajate arvu kasvu taga on maapiirkondades elavad keskealised, madalama ja keskmise sissetulekuga inimesed.
Veelgi kiiremat kasvu takistab see, et ainult umbes kolmandik peresid omab kodus arvutit. Tõenäoliselt on üheks põhjuseks eestlaste väike sissetulek võrreldes kuludega, mis arvuti soetamise ning internetiühendusega kaasnevad.
Selle probleemi leevendamiseks on ka varem Eestis tehtud mitmeid ettepanekuid. On soovitatud alandada arvutite või internetiühenduse käibemaksu määra, maksta kinni inimeste arvutikoolitus või doteerida püsiühendust. Äripäev on soovitanud kinkida igale esimesse klassi minevale lapsele koos aabitsaga arvuti. Täna on aga selle idee elluviimisega jäetud hiljaks, sest juba pooltel lastega peredest on koduarvuti ning enamik neist on muretsenud internetiühenduse.
Riiklikeks abiprogrammideks tuleb raha maksumaksjate taskust ja see räägib selliste programmide vastu. Ei ole õige inimese eest otsustada, kas talle on parem ja vajalikum interneti püsiühendus või hoopis midagi muud. Parem korjaku riik inimestelt maksudena väiksem osa sissetulekutest. Kui inimesel tekib vajadus internetiühenduse või arvuti järele, siis kindlasti ta end ka võrku ühendab.
Autor: ÄP
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele