- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,00%6 370,86
- DOW 300,00%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,14%9 123,15
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,78
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,00%6 370,86
- DOW 300,00%44 632,99
- Nasdaq −0,38%21 098,29
- FTSE 100−0,14%9 123,15
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,78
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Juhtmeta interneti vabadus ? kus?
Esimene koht, kust saaks teada vabasid interneti levialasid, on internetisait www.wifi.- ee, milles on üles tähendatud kõik vabad ja tasulised ?ametlikud? WiFi levialad Eestis. Ehk levialad, mille omanikud on ennast teada andnud WiFi.ee toimetajale. Kõiki neid levialasid saab leida ka mobiiltelefoni abiga. Kas siis kasutades selleks EMT SIMsalabim-teenust, valides ?Lähim? ja ?WLAN? või saates sõnumi numbrile 1711 sisuga ?WLAN?. Pärast sõnumi saatmist saadetakse tagasi SMS lähimate WiFi-punktidega.
Radiolinja klientidel oleks vaja helistada Infomenüü numbrile *100# ja leida menüüst teenus ?Leia lähim?. Tele2 klientidele kahjuks hetkel seda võimalust ei pakuta, kuid tulevikus saavad kasutada analoogset mobiiliteenust kõikide teiste mobiilsideoperaatorite kliendid, olenemata sellest, millise operaatori kliendid ollakse, kas Britich Telecomi, Sonera või miski muu.
Samas ei ole kõik levialad, mis WiFi.ee saidil on välja toodud, tasuta. Paljud neist on tasulised. Hind sõltub teenusepakkujast. Elioni levialad maksavad 25 krooni tund või 100 krooni päev. Internetipileteid võib osta üldiselt EMT levialades, kuid on ka kohti, kus internetti pääsemiseks peaks pileti nt linnast kaasa ostma.
Atlase ja EMT traadita interneti kasutajatunnuseid ning paroole saab nüüdsest tellida ka mobiiltelefoniga. Kasutajatunnuse ja parooli saamiseks tuleb saata SMS teatega ?wifi? numbrile 13443 või helistada mobiiltelefonilt samale numbrile. Kasutajale saadetakse SMSiga tagasi kasutajatunnus, parool ning ID-kood, mille järgi saab klienti probleemide korral Atlase klienditoes tuvastada. Saadud kasutajatunnuse ja parooliga avaneb internet 24 tunniks alates esimesest sisselogimisest. Esialgu saavad mobiiltelefoniga traadita internetti tellida vaid EMT kliendid, kuid lähiajal avatakse see võimalus ka teiste mobiilioperaatorite klientidele. Kasutamata kasutajatunnus ja parool kehtib 60 päeva.
Unineti ja Radiolinja ühisteenusena pakutav avalik internet on lihtsamalt kättesaadav kõigile. Unineti WiFi-teenuse kasutamiseks tuleb saata tekstisõnum ?Wifi pilet? lühinumbrile 19131. Vastussõnum annab kliendile 24 tundi kehtiva kasutajanime ja parooli. Päevapilet maksab 10 krooni ja kehtib kõikides Unineti tasulistes interneti levialades.
Nn ametlikus WiFi levialade portaalis WiFi.ee näidatakse vaid murdosa levialadest, kus saaks vajadusel võrku kasutada. Rohkem võimalusi leiab, kui levialasid ise otsida.
WiFi.ee?s on firmad, kes saavad mingit muud kasu sellest, et inimesed kasutavad nende juures WiFi-teenust ? ostetakse näiteks konverentsiteenust, majutust, toitlustust või midagi muud.
Loomulikult oleks lihtne vaadelda levi sülearvuti PCMCIA-kaardi lambikeselt või ikoonilt, kuid see on äärmiselt ebameeldiv ja pikk protsess: panna arvuti käima ja oodata, kuni kõik programmid käima jooksevad, ning lõpuks kogeda, et selles kohas ei ole WiFi levi. Ja sedasi ringi käimine arvuti sisse-välja lülitamine on kui kirvega kure püüdmine. WiFi-kaardiga pihuarvuti omanikud on eelisolukorras, nemad saavad kohe levi olemasolu kontrollida.
Kuid ka teistele arvutikasutajatele on loodud pisikesed portatiivsed WiFi leviala leidjad ehk snifferid. Need on krediitkaardisuurused seadmed, mis nupule vajutades näitavad, kas selles kohas on signaali ja kui tugev see on. Seadme puudusena võiks nimetada ainult seda, et ta näitab ka kõiki muid seadmeid, mis töötavad 2,4 GHz sagedusel (traadivabad videokaamerad, kaugjuhitavad mudelautod, töötavad mikrolaineahjud jne), samas ka suletud ning krüpteeritud raadiovõrke. Seega snifferseade võib näidata WiFi levi olemasolu, kuid sisse sinna võrku ei pääse. Kahjuks hetkel Eestis selliseid seadmeid veel ei müüda.
Snifferprogramme on valmistatud ka süle- ja pihuarvutitele.
Hea oleks kõikide leitud levialade kohta infot koguda, kasutades selleks spetsiaalseid abiprogramme, nagu Netstumbler, Aerosol, Kismet jne. Infot leiab lingilt www.wardriving.com/code.php. Kui arvutile lisada veel GPS-seade, siis registreeritakse antud leviala geograafilised koordinaadid. Säärast tegevust nimetatakse wardriving?uks. Selleks on loodud mitmeid avalikke levialade kaarte: www.wifimaps.com või www.nodedb.com/europe/ee/ ? see on Austraalias asuv andmebaas, kuhu kõik huvilised saavad tugijaama asukohti lisada.
Veebist leiab levialakaarte, näiteks Austraalia leht http://www.nodedb.com/europe/ee/tallinn/? annab ka Tallinna kohta hea ülevaate.
Autor: Priit Koppel
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele