- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 225−0,05%39 657,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,65
- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 225−0,05%39 657,05
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vesi-põrandaküte kogub populaarsust
Üks tänapäevasemaid küttejaotusvorme on vesi-põrandaküte. Sellisel juhul on meie eluruumide põrandatesse paigutatud kindla süsteemi järgi spetsiaalne veetorustik, kus ringleb küttevesi nagu radiaatorites. Järjest olulisemaks on muutunud küttesüsteemi säästlikkus, kujundustingimused. Kuna põrandapindala ruumi kohta on oluliselt suurem kui radiaatoripindala, siis on võimalik oluliselt väiksema energiakuluga saavutada vajaminev ruumitemperatuur. Ehk radiaatorid vajavad oluliselt kõrgemat (+55°...+75°) küttevee temperatuuri, mis on 30?50% rohkem võrreldes põrandaküttega (+35°). Selles seisneb nende küttejaotusefektiivsuse põhiline erinevus.
Lisaks räägib põrandakütte kasuks optimaalsem temperatuuri jagunemine. Õigesti projekteeritud ja paigaldatud vesipõrandakütte puhul on pinna temperatuur põrandal väga ühtlane (maksimaalne pinna temp. +28°...+30° ). Erinevused ruumi eri osades (akende ja toa siseseinte läheduses) on minimaalsed. Radiaatorkütte puhul on pinnatemperatuur ca +45°...+50°, radiaatori kohal +35°, lae all +23°...+25° ja põrandal +19°. Põrandakütte eeliseks on eriti ühtlane pinnasoojus just seal, kus vaja ? jalgade juures on temperatuur +22°...+23°. Jalad on väga tundlikud nii soojale kui ka külmale ja seega on tähtis, et just jalgade piirkonnas on sobiv temperatuur. Pea võib olla kraad või kaks madalamas temperatuuriväljas (+21°...+22°).
Teisalt ? liiga soe põrand on ka kahjulik ning põhjustab jalgade väsimust ja paistetust.
Täpne põranda projekteerimine on kõige alus. Sel juhul on välistatud ruumide üle- ja alakütmine.
Et kogu küttesüsteem on peidetud põrandasse, ei riiva see silma, annab sisekujunduseks vabamad käed ja ei ole ohtu ennast vastu tulist radiaatorit vigastada, eriti lastel.
Annika Kaljurand
Valisime vesipõrandakütte ehitaja soovitusel, kolm aastat tagasi oli see suhteliselt uus asi. Pakkumine tundus atraktiivne ? mööbli paigutamise puhul ei pidanud enam arvestama radiaatoritega. Samuti arvasime, et väikesel lapsel on mõnus, kui põrandad on alati soojad.
Et ehitades on kulutusi nagunii mustmiljon, siis loobusime, kui ehitaja küsis, kas välistemperatuuriandurit ja termostaati soovime. Esialgu tundus, et ilma selleta on võimalik hakkama saada ? kui on külmem, lihtsalt keerame sooja juurde ja vastupidi. Seade teeb seda kõike automaatselt ja tegelikult tänaseks oleme selle lasknud paigaldada. On palju mõnusam, kui toas on kogu aeg sama temperatuur. Ise temperatuuri reguleerida oli tüütu.
On diskuteeritud, kas soe põrand on lapsele hea. Meil oli väike hirm, et laps harjub liigse soojaga ja ruumides, kus pole põrandad soojad, võib laps maas mängides haigestuda. Oma lapse puhul ei ole veel aru saanud, et ta oleks nüüd põrandakütte tõttu eriliselt külmakartlik.
Autor: Urmas Ainsalu
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele