Leitnant Väli: Eestile ei sobi palgaarmee

Eestile ei sobi palgaarmee, kinnitab leitnant Toomas Väli homses Äripäevas mitmete riikide kaitsekontseptsioone kirjeldavas analüüsis.

Väli toob homse Äripäeva arvamusleheküljel ilmuvas analüüsis ühe argumendina ära kuus NATO suurriiki, kellel on palgaarmee: USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja lähiaastail palgaarmeele üleminev Hispaania.

Nende riikide elanike arv on keskmiselt 89 miljonit inimest, sisemajanduse koguprodukt on keskmiselt 2,689 triljonit dollarit, sissetulek inimese kohta on keskmiselt 27 185 dollarit ja sõjalised kulutused keskmiselt 61,5 miljardit dollarit aastas.

'Kui me neid arve näeme, siis saame aru, et ajateenistusel põhinev reservi tootmine on Euroopa väikeriikidele ainus võimalus iseseisva kaitsevõimekuse arendamiseks,' sõnab Väli.

Väli lisab, et ka USAl ja Suurbritannial on olulisel kohal armee reservkomponent, näiteks seoses Iraagi kampaaniaga kutsuti USAs aktiivteenistusse 201 099 rahvuskaardi ja muud reservväelast.

Samuti kirjeldab Väli probleeme, mis on tekkinud vabatahtlike värbamisel kahel palgaarmeed kasutavas Euroopa riigis, Hollandis ja Belgias.

'Põhjamaade kogemuse rakendamine ? efektiivselt toimiv ajateenistusel põhinev väljaõpe ? annab riigile kvaliteetse professionaalse reservi. Eestis kolm aastat tagasi tehtud otsus võtta ajateenistusse ainult keskharidusega kutsealuseid on lõpetanud varasema ?töölis-talupoegade armee? loomise,' järeldab Väli oma kokkuvõttes.