EPL: Prügi Tartust Tallinna

?Kui Lääne-Eestist prügivedu on meie planeeritav järgmine samm, siis Kesk- ja Lõuna-Eesti on kaugem tulevik ja praegu ilmselt ühiskonnale vastuvõetamatu idee,? ütles Tallinna Prügila ASi juhatuse liige Raivo Uukkivi Eesti Päevalehele. ?Eesti on nii väike, et siin ei saa rääkida mingitest kaugustest. Selleks, et näiteks Tartust prügi Tallinnasse tuua, peab Tartus olema logistiliselt õiges kohas vaid sorteerimis- ja ümberlaadimisjaam.?

Et vedada Tartumaalt prügi rongiga Jõelähtmele, tuleb rajada Tartusse ümberlaadimisjaam, kus toimub prügi esmane sorteerimine ja kokkupressimine. Olenevalt prügi koostisest, väheneb prügi kogus selle tulemusel kaks kuni neli korda.

Haapsallu tuleks Uukkivi sõnul rajada samuti ümberlaadimisjaam ja sealt prügi Jõelähtmele vedada. Eraldi prügilat pole vaja, sest aastas tekib Läänemaal umbes 20 000 tonni prügi. Hiiu- ja Saaremaal ei ole jäätmekogused suured ning alternatiivina prügila rajamisele võib kaaluda nende vedu mandrile.

Ümberlaadimisjaama rajamine maksab olenevalt kohast ja pinnasest 5-10 miljonit krooni. Selle rajamiseks on vaja 1-1,5 hektarit maad, kanalisatsiooni olmevee ja asfalteeritud pindade sadevee jaoks (nõrgvett ei teki) ning teede- ja elektrivõrgu olemasolu.

AS Ragn-Sellsi seisukoha järgi tekitab Eesti ligi 1,5 miljonit elanikku aastas umbes 500 000 tonni olmejäätmeid, millest kolmandik tuleb Tallinnast. Sellise jäätmekoguse juures piisab Eestis 3-4 moodsast prügilast võimsusega 100 000 - 200 000 tonni aastas. Jõelähtmes asuva prügila võimsus on 190 000 tonni aastas.