Käesoleval aastal on tulnud mitu uudist sellest, et Eesti ettevõtjad on hakanud jälle Vene turule sisenema. Näiteks laienes Venemaale Eesti kapitalile toetuv Sportland. Rõivatootja Baltika kavandab oma kauaaegse Vene partneriga luua ühisettevõtte ja rajada nooblite firmapoodide keti Moskvasse, Peterburi ning Tuulasse. Baltika on seni Venemaal tegutsenud vaid frantsiisipartneri vahendusel.

Põlva pakenditehas Cista kolis Peterburi osa oma tootmisest. Põhjuseks on see, et Venemaa kaitseb kiivalt oma turgu kõige eest, mida Venemaal ise toota saab. ?Kaks aastat tagasi olime valiku ees, kas paneme oma Venemaa esinduse kinni või hakkame kohapeal tootma,? on Cista juht Vahur Käärik Äripäevale antud intervjuus lausunud. ?Nii või teisiti Venemaa uksed lõpuks avanevad ja turule algab tormijooks, meie suudame siis oma edumaa realiseerida,? lisas Käärik.

AS Võru Juust on ainus piimatootja, kes saab topelttollidele ja viie aasta tagusele rublakriisile vaatamata lubada endale arvestatavat eksporti Venemaale. Võru Juust turustab Venemaal juustu Atleet. Atleedi juustu edu peitub venelaste mällu kinnistunud kaubamärgis, mullu müüs ettevõte seda Venemaal ligi kolm korda rohkem kui Eestis.

Lihatööstus Wõro Kommerts on Venemaa osas ootevalmis ? võetagu vaid tollid maha, nemad saadaksid hommepäev autod Pihkva poole teele. ?Pihkva on kahesaja tuhande elanikuga linn ja meil on seal suhted olemas, päevapealt saaksime hakata sinna kaupa viima,? on ettevõtte turundusdirektor Silver Ambos Äripäevale öelnud.

Sanatooriumide plaanid tuua Eestisse otselendudega maksujõulisi kliente pole piisavalt huvilisi leidnud. Näiteks kavatses AS Kuressaare Sanatoorium käivitada otselennud Kuressaarde juba sellel suvel, kuid idee ei realiseerunud, sest ettevõttel ei õnnestunud leida endale Venemaal partnerit, kes oleks võimeline piisavat müügitööd tegema.

Vene turistide Eesti sanatooriumitesse meelitamisega tegelevad aga Eesti turismiärimehed edasi. ?Vene turist tuleb siia puhkama ja kulutama, Soome turist aga kokku hoidma,? on öelnud Kuressaare Sanatooriumi juht Aare Pihelgas .

Eesti-Vene majandussuhted on siiani iseäralikud selle poolest, et vaatamata Venemaa olulisele osale Eesti väliskaubanduses, on enamus põhilistest majanduslepingutest veel sõlmimata ja majandus- ning kaubandusalane tegevus toimub äriringkondades väljakujunenud suhete ja traditsioonide alusel. Normaalsete majandussuhete arengu üks takistusi on Eesti kaupadele siiani rakendatavad nn kahekordsed tollitariifid, mille Venemaa kehtestas 1995. aastal. Kaubavahetuse Venemaaga halvas 1998. aastal toimunud rubla devalveerimine.

Eesti ekspordib Venemaale põhiliselt transpordivahendeid, masinaid ja seadmeid, loomseid tooteid, puitu ja puidutooteid, tekstiili ja tekstiilitooteid, valmistoidukaupu, keemiatooteid, mineraalseid tooteid.

Autor: ÄP