• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ettevõtjad piiluvad Venemaa poole

    Käesoleval aastal on tulnud mitu uudist sellest, et Eesti ettevõtjad on hakanud jälle Vene turule sisenema. Näiteks laienes Venemaale Eesti kapitalile toetuv Sportland. Rõivatootja Baltika kavandab oma kauaaegse Vene partneriga luua ühisettevõtte ja rajada nooblite firmapoodide keti Moskvasse, Peterburi ning Tuulasse. Baltika on seni Venemaal tegutsenud vaid frantsiisipartneri vahendusel.
    Põlva pakenditehas Cista kolis Peterburi osa oma tootmisest. Põhjuseks on see, et Venemaa kaitseb kiivalt oma turgu kõige eest, mida Venemaal ise toota saab. ?Kaks aastat tagasi olime valiku ees, kas paneme oma Venemaa esinduse kinni või hakkame kohapeal tootma,? on Cista juht Vahur Käärik Äripäevale antud intervjuus lausunud. ?Nii või teisiti Venemaa uksed lõpuks avanevad ja turule algab tormijooks, meie suudame siis oma edumaa realiseerida,? lisas Käärik.
    AS Võru Juust on ainus piimatootja, kes saab topelttollidele ja viie aasta tagusele rublakriisile vaatamata lubada endale arvestatavat eksporti Venemaale. Võru Juust turustab Venemaal juustu Atleet. Atleedi juustu edu peitub venelaste mällu kinnistunud kaubamärgis, mullu müüs ettevõte seda Venemaal ligi kolm korda rohkem kui Eestis.
    Lihatööstus Wõro Kommerts on Venemaa osas ootevalmis ? võetagu vaid tollid maha, nemad saadaksid hommepäev autod Pihkva poole teele. ?Pihkva on kahesaja tuhande elanikuga linn ja meil on seal suhted olemas, päevapealt saaksime hakata sinna kaupa viima,? on ettevõtte turundusdirektor Silver Ambos Äripäevale öelnud.
    Sanatooriumide plaanid tuua Eestisse otselendudega maksujõulisi kliente pole piisavalt huvilisi leidnud. Näiteks kavatses AS Kuressaare Sanatoorium käivitada otselennud Kuressaarde juba sellel suvel, kuid idee ei realiseerunud, sest ettevõttel ei õnnestunud leida endale Venemaal partnerit, kes oleks võimeline piisavat müügitööd tegema.
    Vene turistide Eesti sanatooriumitesse meelitamisega tegelevad aga Eesti turismiärimehed edasi. ?Vene turist tuleb siia puhkama ja kulutama, Soome turist aga kokku hoidma,? on öelnud Kuressaare Sanatooriumi juht Aare Pihelgas .
    Eesti-Vene majandussuhted on siiani iseäralikud selle poolest, et vaatamata Venemaa olulisele osale Eesti väliskaubanduses, on enamus põhilistest majanduslepingutest veel sõlmimata ja majandus- ning kaubandusalane tegevus toimub äriringkondades väljakujunenud suhete ja traditsioonide alusel. Normaalsete majandussuhete arengu üks takistusi on Eesti kaupadele siiani rakendatavad nn kahekordsed tollitariifid, mille Venemaa kehtestas 1995. aastal. Kaubavahetuse Venemaaga halvas 1998. aastal toimunud rubla devalveerimine.
    Eesti ekspordib Venemaale põhiliselt transpordivahendeid, masinaid ja seadmeid, loomseid tooteid, puitu ja puidutooteid, tekstiili ja tekstiilitooteid, valmistoidukaupu, keemiatooteid, mineraalseid tooteid.
    Ülevaade on koostatud Äripäevas ilmunud artiklite põhjal
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kaarel Ots: Tallinna börsil seisab ees mitmekordne kasv
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.