Eesti ettevõtjad piiluvad Venemaa poole

Lihatööstus Wõro Kommerts on Venemaa osas ootevalmis ? võetagu vaid tollid maha, nemad saadaksid hommepäev autod Pihkva poole teele. ?Pihkva on kahesaja tuhande elanikuga linn ja meil on seal suhted olemas, päevapealt saaksime hakata sinna kaupa viima,? on ettevõtte turundusdirektor Silver Ambos Äripäevale öelnud.

Sanatooriumide plaanid tuua Eestisse otselendudega maksujõulisi kliente pole piisavalt huvilisi leidnud. Näiteks kavatses AS Kuressaare Sanatoorium käivitada otselennud Kuressaarde juba sellel suvel, kuid idee ei realiseerunud, sest ettevõttel ei õnnestunud leida endale Venemaal partnerit, kes oleks võimeline piisavat müügitööd tegema.

Vene turistide Eesti sanatooriumitesse meelitamisega tegelevad aga Eesti turismiärimehed edasi. ?Vene turist tuleb siia puhkama ja kulutama, Soome turist aga kokku hoidma,? on öelnud Kuressaare Sanatooriumi juht Aare Pihelgas .

Eesti-Vene majandussuhted on siiani iseäralikud selle poolest, et vaatamata Venemaa olulisele osale Eesti väliskaubanduses, on enamus põhilistest majanduslepingutest veel sõlmimata ja majandus- ning kaubandusalane tegevus toimub äriringkondades väljakujunenud suhete ja traditsioonide alusel. Normaalsete majandussuhete arengu üks takistusi on Eesti kaupadele siiani rakendatavad nn kahekordsed tollitariifid, mille Venemaa kehtestas 1995. aastal. Kaubavahetuse Venemaaga halvas 1998. aastal toimunud rubla devalveerimine.

Eesti ekspordib Venemaale põhiliselt transpordivahendeid, masinaid ja seadmeid, loomseid tooteid, puitu ja puidutooteid, tekstiili ja tekstiilitooteid, valmistoidukaupu, keemiatooteid, mineraalseid tooteid.

Ülevaade on koostatud Äripäevas ilmunud artiklite põhjal

Autor: ÄP