Laenuralliga on tulnud kaasa kõik Eesti suuremad ja väiksemad pangad. Otsa tegi paar aastat tagasi lahti Nordea Pank. Nüüd trumpab teisi üle juba turuliider Hansapank, tuues ohvriks oma kasumlikkuse. See selgus reedel avaldatud panga kolmanda kvartali majandustulemustest.
?Oleme selles rallis kindlasti osalised,? lausus Hansapanga juht Indrek Neivelt reedel. ?Kindlasti ei ole selline laenude kasvul püsiv majandus jätkusuutlik, aga teatud ajaetapil ei saa seda ka vältida.?
Veel aasta tagasi lubas Hansapank, et laenuralliga kaasa ei lähe. Täna pakub ka Hansapank laenu 4 protsendiga. Samas vähendas pank tegevuskasumi kasvu eesmärki 20% pealt aastas 10% peale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks alustas Hansapank oma pikaajalistele laenu- ja pensioniklientidele nn tänupakkumist, kus valida saab kas tasuta internetipanga maksete, tasuta krediitkaardi või 300kroonise kingituse vahel lastekindlustuse sõlmimisel.
Hansapanga eraisikute laenude turuosa on seoses laenuralliga viimase aasta jooksul vähenenud. Hansapank on sunnitud konkurentsis püsimiseks leppima väiksema tuluga intresside pealt. Näiteks viimase aastaga on Hansapanga intressimarginaal kukkunud 0,7 protsendipunkti võrra, mis rahasse ümber lüües tähendab Eestis paarsada miljonit krooni.
Hansapanga finantsjuht Kristina Siimar ütles pressikonverentsil, et Eestis langevad marginaalid veelgi, 3?5 aasta jooksul 2?3% tasemele. Praegu on Hansapanga marginaal Eestis 3,8%, Leedus 2,8%.
Eraisikute laenuturult alguse saanud ralli on jõudnud ka ettevõtete turule. Nii on ka ettevõtetele antavate laenude intressid langenud 6?7 protsendi peale. Veel paar aastat tagasi said ettevõtted laenu 15 protsendiga.
Eesti laenuturule siseneva Läti juhtiva Parex Banki esindaja Loit Linnupõld ütles, et edaspidi on klientidel valikuvõimalus veelgi suurem. Tema sõnul on praegu ettevõtjaid, kes on 12 protsendiga laenu võtnud ja tahaksid seda odavamaks saada. Meil on kindel soov Hansalt ja Ühiselt turuosa ära võtta, lausus Linnupõld.
Eesti laenuturgu kujundava Nordea juht Juhani Seilenthal märkis, et ettevõtete laenude intress jääb praegu 6?7% kanti. Pankade jaoks on tema sõnul aga kasvav turg just eraisikute laenud, sest palgad kerkivad jõudsalt ja laenumahud on tõusuteel. Samas ettevõtete arv ja ettevõttelaenude mahud nii kiiresti ei kerki. Seilenthal ennustas, et konkurents Eesti panganduses tiheneb veelgi ja marginaalid kukuvad. Lähemate kuude perspektiivis pole märke, et intressid võiks kerkima hakata, lisas ta.
OÜ Dispak juht Anti Sarap kirjeldas, kuidas tema juhitav ettevõte võttis poolteist aastat tagasi laenu intressiga 13%. Pool aastat tagasi saadi Sampo Pangast laenu juba 11 protsendiga. Tegemist oli aastase laenuga mahus 250 000 krooni. OÜ Dispak tegeleb Tallinnas paberkottide valmistamisega.
MicroLinki finantsjuht Peter Priisalm ütles, et ettevõtete puhul on intressi määravaks teguriks peamiselt tulemused ja stabiilsus. Viimase aja MicroLinki korrektsed tulemused on aidanud kaasa intressi alanemisele. Priisalm ei tahtnud konkreetseid intressinumbreid välja öelda, aga märkis, et intressi on viimase aasta jooksul alandamise suunas kahel korral ümber vaadatud. MicroLink on laenu võtnud nii Ühis- kui ka Hansapangast.
Lõuna-Eestis Helme vallas palkmajade tootmisega tegeleva AS Ritsu juht Ants Randmaa ütles, et intressid on küll all, aga maapiirkondades pole laenudega asi sugugi roosiline. ?Pangad on liiga enesekesksed. Laenu asju ei saa otsustada ära ilma laua tagant välja astumata,? märkis Randmaa.