Direktori kabinetist aastateks trellide taha

Euroopas on kõige rangemad konkurentsiseadused Eestis ja Suurbritannias, kus rikkumised võivad lõppeda karmide tagajärgedega.

Eestis on kord tänu möödunud aasta septembris jõustunud karistusseadustikule Suurbritanniast isegi rangem. Seaduse kohaselt on konkurentsialased süüteod Eestis ka kuriteod ning neid menetletakse kriminaalmenetluse järgi. Eesti seadused annavad võimaluse juriidilisi isikuid kriminaalkorras karistada. Samas võib konkurentsikuritegude eest karistada ka füüsilisi isikuid rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Konkurentsiametile on ka antud kohtueelse uurimise asutuse pädevus.

Suurbritannias jõustus suurt kõmu tekitanud uus Ettevõtete Seadus (2002 Enterprise Act) selle aasta juunis. Sellega on Suurbritannias osa riigi konkurentsiseaduse rikkumistest kriminaliseeritud. Kuriteoks osutub eraisikutel ebaausalt kartellitegevuses kokku leppimine, mis hõlmab vähemalt kahte ettevõtet. Briti kohtud võivad karistada süüdi mõistetud isikuid kuni 5-aastase vabaduskaotuse või rahatrahviga. Inglaste uus kord on kopeeritud ameeriklastelt, kes on juba pikemat aega ettevõtete juhte edukalt trellide taha saatnud.

Möödunud aasta Euroopa Komisjoni korralises aruandes kiideti Eesti edusamme konkurentsipoliitika valdkonnas. Samas toonitas komisjon, viidates Eesti otsusele hakata õiguserikkujaid kriminaalkorras karistama, et konkurentsiametile tuleb anda vajalikud volitused ja ressursid, et oleks võimalik seadusi efektiivselt maksma panna. Konkurentsiameti ametnike ning prokuröride koolitamine ning konkurentsiameti ja politseiameti koostöö, mille eesmärgiks on kooskõlastada ametite tegevust, suurendab kindlasti efektiivsust konkurentsikuritegude ennetamisel, avastamisel ja uurimisel. See näitab ka, et valitsus võtab asja tõsiselt.

Eesti on kümne aasta jooksul riiki meelitanud hulganisti välisinvestoreid, põhiliselt Rootsist, Soomest ja USAst. Need investorid, aga ka kõik teised välismaa ettevõtted, kes puutuvad äritegevuses kokku Eesti turuga, peavad hoolikalt jälgima, et tegutsevad kooskõlas Eesti konkurentsiseadusega.

Rahvusvahelises äriilmas avaldatakse tunnustust Eestis loodud ärikliimale ning Eestis tehtud reformitööle. See on pannud ettevõtteid Eestiga ja Eesti seadustega tõsiselt arvestama.

Eesti astumisega Euroopa Liitu (EL) tõuseb see teadlikus veelgi. EL ründab aina karmimalt konkurentsi kahjustavat tegevust. 2001. aastal trahviti ELis ettevõtteid 2 miljardi euro ulatuses. Ettevõtetel nende juriidilistel nõustajatel on siin tõsine töö ära teha. Eriti kui seaduste eiramine võib tähendada rahatrahvide kõrval ka nende klientide rootsi kardinate taha sattumist.

Autor: Kaarli H Eichhorn