Arstid peavad kavandatavat üleriigilist elektroonilist terviselugude süsteemi vajalikuks, ent pelgavad patsientide delikaatsete isikuandmete lekkimist.
Mahukad kaustad, kuhu arstid praegu patsientide kaebusi, analüüsitulemusi, ravikulgu jms sisse kirjutavad, hakkavad eeloleval sügisel järk-järgult asenduma digitaalsete haiguslugudega, kirjutab Eesti Päevaleht.
Iga arst, kelle vastuvõtul patsient käib, teeb arvutisse visiidi kohta sissekande ning saab õiguse vaadata oma kolleegide varasemaid märkeid.
Ida-Tallinna keskhaigla ravijuhi Ralf Allikvee hinnangul vajab ligipääs sellele projektile suurel hulgal piiranguid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Kui arst näeb patsiendi kõiki meditsiinilisi andmeid, on piltlikult öeldes tegemist inimese alasti kiskumisega,» nentis Allikvee. «IT-spetsialistid võivad andmebaasi sisse murda ja ega arstid ka pühakud ole. Inimeste rikutuse astet arvestades võib patsient muutuda ründeobjektiks.»
Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Kaja Kuivjõgi möönis, et andmete elektrooniline kogumine ja talletamine võib põhjustada inimestes hirme ja umbusku, mis on digitaalse terviseloo projekti suurim riskifaktor.
Projekti turvalisut analüüsinud Hansapanga IT-spetsialist Kalev Pihl ütles, et digitaalne terviselugu on teostatav, tunnistades samas, et nagu iga uue projektiga, tuleb ka selle puhul alguses ette vigu, mis vajavad parandamist. «Süsteem ei saa esimesest momendist olla perfektne,» nentis ta.
Lähinädalatel kuulutab ministeerium välja riigihanke konkursi digitaalse haigusloo tehnilise lahenduse saamiseks. Projekti maksumuseks kujuneb mitukümmend miljonit krooni, mis pärineb riigieelarvest ja Euroopa Liidult.