Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Triipkoodilugeja-andmekoguja aitab müüjal klienti hoida
Onnineni iseteeninduspunkt Tallinnas Laki tänaval on eriline juba uksest sisse astudes. Nimelt tuleb seal enne käru võtmist üks suurt telekapulti või esimese põlvkonna mobiiltelefoni meenutav seade kaasa haarata. Helistada sellega ei saa, ammugi mitte kanaleid vahetada. Tegemist on hoopis ribakoodilugejaga, millega klient riiulite juures ise kauba sisse skannib ja kassas ostu eest tasub. Onnineni poes on klientide käsutuses kaheksa sellist skannerit. Klienditeenindaja sekkub vaid siis, kui klient abi vajab.
Poe juhataja Sven Kesler räägib, et seade on lihtsam kasutada kui kalkulaator. Letiservalt tuleb skannida vaid ribakood ja siis kogus kinnitada.
?Kliendi jaoks on see elektrooniline märkmik, kuhu ta saab oma ostud märkida,? selgitab Kesler. Lahendust on uudistamas käinud ka konkurendid.
Pärast riiulilt ribakoodi skannimist tuleb valida vaid kogus, sõltuvalt kaubast kas tükk või meeter, ja see nupulevajutusega kinnitada. Nii saab ühe ostu kirja. Kõikide kaupadega käib sama stsenaarium. Kui ostud valmis, läheb klient kassasse, kus paneb seadme spetsiaalsesse terminali, et ostud sisse laadida ja arve välja printida.
Alternatiiv sellisele ostmisele on Kesleri sõnul olukord, kus klient lappab kataloogi, kust otsib soovitavad tooted. Näiteks 20 erineva toote leidmine võtab kataloogist kümmekond minutit, skanneriga saab kümme korda kiiremini, teab Kesler.
Lisaks sellele, et klient saab segamatult vajalikke kaupu valida, annavad skannerid klienditeenindajatele võimaluse tegeleda tõesti klientide teenindamisega ning vaadata ka müügisaali visuaalsele poolele, mitte seisma pidevalt kassas, et kaupade hinnasilte skannida. Umbes 600ruutmeetrise pinnaga laos ja poes tuleb neli inimest klientidega Kesleri sõnul toime.
Probleeme võib aga skanneriga ostmisel tekkida siis, kui klient on valinud vale kauba või koguse. Seda saab alles kassas muuta ja parandada. Ka ei saa seadet täielikult kasutada veel kauba vastuvõtul, sest osal kaupadel puuduvad ribakoodmarkeeringud.
Ent inventuuril jätab selline lahendus ära paberilehega laos ringikäimise, üleskirjutamise ning siis kirjutatud materjali arvutisse toksimise.
Tarkvara seadme käimashoidmiseks on pärit emafirmast Soomest, riistvara eest hoolitses RTT AS. Skanneri hind on konkreetse mudeli puhul 5000 krooni. Soomes on selliseid kasutatud aga Kesleri sõnul aastaid ning märksa laiemalt kui siin.
ASi New-Vision kliendihaldur Jüri Lillemägi räägib, et andmekoguja-skanneri kasutamisele seab piirangud klientide usaldusväärsus. ?Firma, kes selle kasutusele võtab, tunneb tavaliselt hästi oma kliente ning usaldab neid,? selgitab Lillemägi. Seetõttu see näiteks supermarketisse ei sobi, sest esiteks on seade kallis ning lisaks tekib varguste oht, sest kuritahtlik klient märgib ostetavaks koguseks kaks, tegelikult võtab neli.
Samas sobib see firmadele, kellel on stabiilsed ja usaldusväärsed püsikliendid, ja see ei kiirenda vaid ostuprotsessi. ?Kui see siduda kliendikaardisüsteemiga, et klient identifitseerib end poodi sisenedes, saab teha statistikat, millised kaubagrupid just seda klienti huvitavad, ning kuvada skanneri ekraanile personaalseid sooduspakkumisi,? toob Lillemägi näiteid. ID-Balti müügijuht Aivar Proos räägib, et seadmeid saavad kasutada erinevad ettevõtted ega saa väita, et nad oleksid mingile kindlale firmale ette nähtud. ?Meie praktika on väga suur ja oleme juurutanud väga erinevaid projekte alates varade haldusest näiteks Tartu Ülikoolis ja Tallinna Sadamas ning lõpetades ladude haldamisega Tallinna Kaubamajas, Eesti Sordiseemnes, Hansa Candle?is,? selgitab Proos.
Ka on andmekoguja-skanne-rit võimalik kasutada piletite kontrollimisel, nt Eestis ja Lätis toimunud Eurovisiooni lauluvõistlustel välistas see võltsitud piletitega sisenemise.
ASi RTT asedirektor Alar Aitsam räägib, et andmekoguja-skanneri kasutusvaldkond on lai. ?See sobib nii kauba vastuvõtuks, väljaandmiseks kui ka kliendile kätte anda,? selgitab ta. Seadmed erinevad vaid keerukuselt, osal on rohkem, teistel vähem nuppe, mõnel värviline ja puutetundlik ekraan, teisel jälle lihtne kahevärviline ekraan. Lisaks erineb ka mälu maht.
Uuemad mudelid saab traadita interneti abiga pidevalt võrgus hoida, nii saab kesklinna kohvikust uurida, kas ja kui palju mingit konkreetset kaupa laos hetkel saadaval on. Inventuuride tegemisel aitab see inimlikku eksimist vähendada ning protsessi kiirendada. Samas ei pruugi efekti näha madala käibega väikepoed.
Müügil on seadmed ?paljalt? ehk vaid riistvarana. Tarkvara, millega see firma majandustarkvaraga suhtlema panna, tuleb eraldi tellida. Selle saab tellida tavaliselt firmast, kes seadmed müüs. ASi New-Vision kliendihalduri Tarvo Nõuliku sõnul saab liidese valmistada igale majandustarkvarale. Lihtsaimate seadmete hinnaklass jääb 10 000 krooni kanti. Selle eest saab skanneri, aku ja seadme hoidja.