Eurootsus tõi Eestisse rekordarvu välisettevõtjaid

BDO Eesti juhtiv maksukonsultant Kalle Kägi nimetas seda uueks investeerimislaineks, mille on otseselt põhjustanud Eesti ühinemine Euroopa Liiduga. ?Euro-jah garanteerib teatud stabiilsuse ? tuleb kaupade vaba liikumine ja ühel hetkel ka euro,? seletas ta. Tema hinnangul on aktiivsemad firmade asutajad Soome ettevõtjad. ?Need, kes seni eemale jäänud, vaatavad nüüd üsna tõsiselt siiapoole.?

Kägi sõnu toetab ka statistika. Oktoobris ja novembris kasvas välisosalusega firmade registreerimine Eestis enam kui kolmandiku võrra. Kui mullu kahe kuu jooksul asutasid välisettevõtted siin 56 firmat, siis tänavu oktoobris ja novembris registreeriti 77 firmat. Enamik neist tuli Soomest, kuid on märgata näiteks ka Venemaa kapitali kasvavat huvi.

?Eestis on head ja odavat tööjõudu,? rääkis novembri lõpus Saaremaale Kuressaarede IT-firma Codesign asutanud soomlane Juha Arola, kelle eesmärk oli ettevõte püsti panna enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga. ?Arvasime, et kui Eesti juba liige on, siis oleks uuel firmal raskem turule tulla. Tahame, et 1. maiks oleks kõik valmis.?

Ka hiljuti siin OÜ Plastic Partners registreerinud soomlane Tero Tähtinen kinnitas, et eestlaste euro-jahil oli tema investeerimisotsuses tugev roll. ?Referendumi tulemusel oli väga suur tähtsus ? see tagas kaupade vaba liikumise ja maksuvabastuse,? tõi ta välja põhjusi. Lisaks nimetas Tähtinen Eesti potentsiaaliks madalaid makse, mis Soomes küüniksid alustava ettevõtte puhul eriti kõrgeks. Kolme-nelja töötajaga plastitehas peaks tööd alustama tuleva aasta alguses.

?Me ei olnud valmis ja me ei teadnud, kuidas läheb eurohääletus,? ütles äsja tööjõurentimisega tegeleva ettevõtte Varumeesteenindus asutanud soomlane Jarkko Tainio, kes on eestlastest äripartnerite kõrval ettevõtte enamusaktsiate omanik. Tainio sõnul ootasid nad teadlikult ära referendumi tulemuse, et teha siiatuleku suhtes oma lõplik otsus. Turvalisus ja võimalused, nimetas ta tulekuargumente, lisades: ?Eesti on Euroopale palju lähemal kui Soome. Soome on nagu üksi seisev saar.?

Tallinna Raekoja platsile umbes 40 000kroonise ruutmeetri hinnaga luksuskorteri soetanud OÜ Raelux omanike esindaja Meelis Pirn märkis, et kinnisvara omandamine oli kahe Soome investori jaoks esimene samm siinse äritegevuse alustamisel. Esialgu plaanib ettevõtte 70ruutmeetrise korteri välja rentida, hiljem seda ärikontorina kasutada. ?Kindlasti ajendas neid investeeringut tegema ka lootus, et Euroopa Liidus olles Eestis kinnisvarahinnad tõusevad,? ütles Pirn. ?Selliseid huvisid on paljudel.?

Soome ettevõtetega tihedat koostööd teinud advokaadibüroo Sorainen Law Offices jurist Kaido Loor märkis, et nende Tallinna büroos on välisettevõtetele uute äriühingute asutamine suurenenud umbes 10?20%. Ta lisas, et valdav osa tuleks siiski kirjutada büroo loomuliku kasvu arvele, mitte niivõrd ELiga ühinemisele. Loori praktika järgi vinduvad siiatuleku ideed umbes aasta, mistõttu tõeline aktiivsuse kasv alles tuleb.

Loor tõi välja ka, et paljud Soome ettevõtjad hoidsid hinge kinni Eestis tütarfirmat omava Helsinki Consulting Groupi ja Soome maksuameti vahelise maksuvaidluse pärast. Maksuamet nõudis ettevõttelt kohtu kaudu tütarfirma jaotamata tulu maksustamist Soomes, mis möödunud nädala lõpus päädis siiski maksuameti kaotusega.

?See on alles eelmäng,? ütles valitsuse nõunik Euroopa Liidu küsimuses Henrik Hololei, pakkudes välja, et pärast Soome ettevõtete jõulist tulekut peaks järg jõudma ka Kesk-Euroopa riikide kätte, hiljem ka USA ja Aasia juurde. Hololei tõi välja, et siiatulevate firmade näol on tegu peamiselt siiski väikeste või keskmise suurusega firmadega.

?Kui eesmärk on siinset majandust edendada ja töökohti luua, on välisettevõtete siiatulek tervitatav, aga kui eesmärk on majanduse ja kinnisvara ülevõtmine, on asjad problemaatilisemad,? ütles Rahvaliidu esindaja Riigikogus Jaanus Männik. Ta lisas, et Rahvaliidu põhikirjas on sees, et iga riik peab oma ettevõtlust soodustama. ?Veri on paksem kui vesi,? lisas ta.