• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõuna-Eesti põllud on elutähtsa lubjata

    Kui Jumal maailma lõi, tegi ta Lõuna-Eestis ühe näpuvea, mida sealsed põllumehed praegu kibedalt kahetsevad. Nimelt lõi ta sinna happelised leetmullad, mis ilma lupjamiseta kasvatavad ainult lina, tatart ja ohakaid. Vanade põllumeeste hinnangul saigi Lõuna-Eestis põllumajandus õige hoo sisse siis, kui sealseid põlde hakati lupjama.
    Kuna lupjamine on kallis tegevus, siis on riik seda igal aastal toetanud. Tänavu oli lupjamistoetuseks ette nähtud 15 miljonit krooni, mis, olgem ausad, pole ka Eestis enam teab mis üüratu raha. Kuid veerandtuhandele toetuse saanule oli see summa väga abiks.
    Oma suureks ehmatuseks avastasid aga põllumehed, et järgmise aasta riigieelaraves pole lupjamistoetuseks ette nähtud enam sentigi. Kui see nii jääb, siis tähendab see, et järgmisel aastal siinsed põllud enam lupja ei saa.
    Põllud kannataksid aasta-paarise pausi välja. Hullem on aga see, et kukub kokku aastakümnete vanune süsteem. Praegu lupjab Põlvamaal ja osal Võrumaal põlde AS Põlva Maaparandus. Kui aga isegi aasta vahele jääb, tähendab see firmale, et tuleb lahti lasta kümmekond lupjamisega seotud inimest ja võtta maha raudteel asuvad tuhapunkrid, sest tühjade punkrite eest pole mõtet Eesti Raudteele renti maksta. Hiljem on aga kogu süsteemi uuesti käivitada raske, kui mitte võimatu. Hea näide on Võrumaal, kus 90ndatel, mil lupjamisega oli väike paus, lõpetas igaveseks töö sealne tuhakolonn.
    Üks võimalus oleks, et põllumehed maksaksid ise lupjamise kinni. Ühe hektari lupjamise kulud küünivad aga 1700 kroonini ning siinsed põldurid ütlevad kui ühest suust, et seda nad ei saa endale lubada. Toetuse korral maksavad nad lupjamise eest ainult 450 krooni.
    Autor: Sander Silm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Selgusid aasta investor ja aasta investeerimistegu Välja anti mitu eripreemiat
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Tänasel investor Toomase konverentsil kuulutati pidulikult välja aasta investorina Kristjan Liivamägi ning aasta investeerimisteoks sai Investeerimisfestival.
Kuidas Kaarel Kotkas pauguga majandusteooria põhitõe selgeks sai
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
Eesti eduka idufirma Veriff asutaja Kaarel Kotkas kõneles tänasel investor Toomase konverentsil, kuidas üks hiidlane Emmastest jõudis nii kaugele, et tema ettevõte tegutseb Räniorus ja teeb oma teenusega võimalikuks maailma suurimate firmade äri.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.