Loome organisatsiooni, mis kogub pakendeid

1. maist 2004 rakendub Eestis täies mahus Euroopa Liidu pakendamise ja pakendijäätmete direktiiv. 50% müüdud pakenditest tuleb taaskasutada, mis tähendab, et neid ei tohi enam ladestada prügimägedele. See puudutab kõiki pakendeid, olgu see pesupulbripakk, värvipurk või salatikarp.

Eesti on ainuke liituv riik, mis taaskasutusmäärade saavutamiseks ajapikendust ei küsinud. Seega seisab meil ees ülesanne mõne kuuga saavutada sarnane tulemus pakendite kogumisel ja ümbertöötlemisel, nagu Euroopa arenenud tööstusriikides on saavutatud aastakümnetega. Eesti Pakendiühing pooldab kõigi ühekordselt kasutatavate pakendite kogumist ja taastöötlemist ühtses süsteemis ega toeta tagatisraha kehtestamist ühekordselt kasutatavale joogipudelile.

Ainsa pakendiliigina on täna kehtestatud pakendiaktsiis joogipakenditele. Joogitootjatel on võimalik riigile aktsiisimaksu mitte maksta, kui nad korjavad kokku ja taastöötlevad vähemalt 60% nende müüdud pakenditest. Pakendiaktsiisi seaduse tulemusena kogutakse ja taaskasutatakse praegu aastas umbes 18 000 tonni pakendijäätmeid, peamiselt joogipakendeid. Nende arvelt kogutakse ja taastöödeldakse maksimaalselt vaid 15% nõutud 50% pakendite kogumassist. Paraku puuduvad majanduslikud hoovad, mis sunniksid koguma kõiki teisi pakendeid. Sellises olukorras jääb mõistetamatuks keskkonnaministeeriumi püüd reguleerida toimivat kogumist.