Brittide ja Eesti koostöö

Juhan Parts ja Tony Blair avaldasid 3. novembril ühise artikli ajalehtedes Financial Times ja Postimees. Selles visandasid nad Euroopa konkurentsivõime päevakorra. Nad kirjutasid sellest, mida Euroopal on vaja teha ja mille tegemist tuleks vältida, kui selle riikide majandused tahavad USA-ga samasse liigasse jääda ning säilitada edemust Hiina ja Kagu-Aasia kiiresti kasvavate majanduste ees.

Konkurentsivõime ei tähenda üksnes meie ettevõtjatele jõukuse loomist, vaid majanduskasvu ja maksutulude säilitamist, mis on vajalikud kõikidele inimestele töökohtade, hariduse ja tervishoiuteenuste pakkumiseks. Euroopa rahvastik õpib rohkem, omab vähem lapsi, läheb varem pensionile ja elab kauem. Tulevikus, kui tööinimestel on vaja toetada neid, kes tööjõuturul osalemiseks on liiga noored või liiga vanad, peavad nad tootma suuremat lisandväärtust.

Mina kavatsen oma pensionipõlve veeta kala püüdes. Ma ootan, et minu kolm tööd rabavat ja makse maksvat poega mind selles toetavad (nemad on sellest väljavaatest vähem vaimustatud). Kui aga minu põlvkond tahab sellise meelerahuni jõuda, sõltub konkurentsivõimelise Euroopa loomine praegu meist endist. Et mitmel rindel kõlab optimistlikke noote, on hea uudis minu pensionipõlvele ja halb kaladele.

Kõigepealt on EL oma konkurentsivõime suurendamisega juba tõsiselt tegevuses. Lissabonis algas 2000. a protsess, mida kutsutakse Lissaboni agendaks. Sellel on auahne eesmärk muuta EL 2010. aastaks sama konkurentsivõimeliseks nagu USA. See on keerukas protsess, kus tegeldakse paralleelselt paljude probleemidega, nagu ELi lähenemisviis tööhõivele, äritegevuse reguleerimisele, teadus- ja arendustööle, arengu säilitamisele ja ettevõtjate toetamisele. See protsess püüab kindlustada, et EL oleks majandustsoonina piisavalt paindlik kiiresti muutuva ärimaailma vajadustega kohanemiseks. Regulatsioonid, mis olid õiged 10 aastat tagasi, on nüüdseks juba ajast maha jäänud.

Suurbritannia on visa Lissaboni agenda eest võitleja ja meie ELi eesistujaaja jooksul 2005. a analüüsime me seda lähemalt. Eesti jagab meie huvi Lissaboni agenda eduka täideviimise vastu ja me loodame ELis Eestiga paljudes Lissaboniga seotud küsimustes koostööd teha. Praegu on meie peamine prioriteet tööhõive ? kindlustamine, et ELi tööjõuturg jääks töökohtade üldarvu kasvuks piisavalt paindlikuks. Me usume, et püüe kaitsta konkurentsivõimetuid töökohti kahjustab teie enda majandust; ei too kasu nendel kohtadel töötajatele (või nende lastele) ja, kõige olulisemana, lihtsalt ei toimi. Seetõttu on Suurbritannia rõõmuga avanud oma tööturu Eesti kodanikele ja teistele uutele sisenejatele.

Teiseks peitub hea uudis spetsiifilises küsimuses, millele kaks peaministrit oma ühises artiklis tähelepanu pöörasid. ELi eelmise nädala tippkohtumisel Roomas oli selge, et suurem osa ELi riike nõustub Eesti ja Suurbritanniaga selles, et maksu- ja sotsiaalhooldussüsteemide harmoniseerimine oleks tagurpidikäik ja vastuolus meie Lissaboni eesmärkidega. Oluline on, et seda põhimõtet uuesti kinnitataks, kui valitsustevaheline nõupidamine Iirimaa eesistumise ajal jätkub. Kolmandaks näeme me 1. mail 2004 väga konkurentsivõimeliste uute majanduste liitumist ELiga. Olen Eestis olnud vaid ühe kuu, kuid sellest on piisanud, et Eesti ärikultuur on mulle sügava mulje jätnud. Eesti ettevõtlus on innovatiivne, töökas, paindlik, globaalne ? lühidalt öeldes konkurentsivõimeline. Sellele on kaasa aidanud majanduse juhtimine: vähene reguleerimine, tööjõu liikuvus, investeeringuid stimuleeriv maksupoliitika. Eesti ei jäta ka hooletusse teadus- ja akadeemilisi institutsioone, mis innovatsiooni ja teadustööd alal hoiavad.

Eesti ja teised liituvad riigid on pidanud oma majandused pärast aastaid kestnud tsentraliseeritud planeerimist kiiresti ja järsult käivitama. Nad on õppinud, et seda on kõige parem teha konkurentsivõimet stimuleerivaid siseriiklikke tingimusi luues. Teie kogemus saab olema ülioluline, aidates ELil konkurentsivõimet suurendada.

Konkurentsivõime ei ole eufemism madalate palkade ja tööjõu väheste õiguste kohta, nagu mõned seda kujutanud on. Minu pensioniaegne kalastamine ei ole garanteeritud, kui mu pojad töötavad halvasti tasustatud ja ebakindlatel töökohtadel. Kuid samuti ei ole see garanteeritud, kui neil jäiga tööjõuturu tõttu üldse tööd pole. Kõik konkurentsivõimelised majandused peavad koostama oma bilansi riski ja turvalisuse tasakaalustamiseks ja selle tulemuseks võib ajaloost ja kultuurist sõltuvalt olla palju erinevaid mudeleid. Kaks kõige konkurentsivõimelisemat majandust maailmas olid vastavalt hiljutisele uuringule USA ja Soome. Nendel riikidel on täiesti erinevad lähenemised riigi rollile, maksustamisele ja tööjõuturule. Kuid mõlemad õitsevad.

ELi jaoks on tähtsaim paindlike süsteemide väljaarendamine. Need peavad olema piisavalt paindlikud, et säilitada ühisturg, kuid võimaldades samas kõigil liikmesriikidel oma majanduse konkurentsivõime täiustamisega omal moel töötada. See ei ole lihtne ? tehnoloogilised muutused ja globaliseerumine kiirenevad jätkuvalt ja muudavad viisi, kuidas me tööst ja ärist aru saame. Kuid selliste riikide nagu Eesti liitumine ELiga tugevdab Euroopa konkurentsivõimet, mitte ei koorma seda.

Autor: Nigel Haywood