Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti jõgedes peitub vähe jõudu

    Eesti Energia Taastuvenergia ettevõtte direktori Martin Kruusi sõnul on hüdroenergia tehniline potentsiaal Eestis umbes 30 MW, kuid see number jääb tõenäoliselt saavutamata, kuna sisaldab endas Narva jõe Omuti jõuastme jõuvarusid. Narva jõgi on aga piirijõgi ning Eesti katsed saada hüdroelektrijaama ehitamiseks Venemaa valitsuse nõusolekut, pole olnud edukad.
    Ühe sellise hüdroelektrijaama käiku lasknud Alternatiivenergia Grupp ASi tegevjuhi Avo Tamme sõnul saja aasta taguseid vesiveskeid praegustega siiski võrrelda ei saa. Tollal taheti veejõust saada võimsust mõnikümmend hobujõudu, et laudu lõigata ja teri jahvatada, praegu on mahud oluliselt suurenenud ? et üldse tasuks müügiks energiat toota, on 100 kW tarvis kätte saada.
    ?Meil kiputakse unustama, et ega tuult ja vett ole koguaeg ühtlaselt, on teatud perioode, mil neid üldse ei ole. Või on liiga palju,? räägib Tamme. TTÜ elektroenergeetika instituudi direktor Mati Valdma tõdeb, et Eesti vees olulist energeetilist võimsust ei peitu, peamisteks on ja jäävad soojuselektrijaamad, ükskõik, millise küttega need ka ei tööta. Tervelt 9 Rohelise Energia sertifikaadi saanud elektrijaama asuvad Kagu-Eestis, kuid ka sealne reljeef on liialt tasane ja jõed väikese veehulgaga.
    Kuna energia tootmiseks vajaliku võimsuse saamiseks tuleb vooluveekogule paigaldada pais, mõjutab hüdroelektri tootmine otseselt ka keskkonda. Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja kt Indrek Tambergi sõnul ongi põhilised esile kerkivad probleemid seotud kalade rände takistamise ja ökosüsteemi ümberkujundamisega.
    ELiga kokkulepitud alternatiivenergeetilise võimsuse saavutamiseks on Avo Tamme arvates ainult üks tee ? panustada tuuleenergiasse.
    ?Kui Eesti Energia tõstab kokkuostetava elektri hinda kasvõi 10 senti, on terve Eesti tuulegeneraatoreid täis,? prognoosib ta.
    Põlvamaal Leevi külas on vee jõudu ära osatud kasutada juba ammu ? kohas, kus hüdroelektrijaama moodsad turbiinid praegu veest elektrienergiat jahvatavad, on enam kui 100 aastat tagasi olnud nii saekaater kui ka vesiveski.
    Kui praegune omanik AS Alternatiivenergia Grupp veskikoha ostis, olid viimasest veskihoonest järel vaid varemed, mis oma ohtlikkuse tõttu tuli lammutada. Uut jaama hakati ehitama 2001. a juulis ning järgmise aasta jaanuaris tehti esimesed katsetused.
    Ettevõtte juhi Avo Tamme sõnul langes hüdroelektrijaama ehitamisel valik täiesti uute seadmete kasuks ? täisautomaatikaga elektrijaamas käsitsi midagi reguleerida ei ole, toimuvaga hoiavad omanikku kursis jaamast mobiiltelefonile saadetud lühisõnumid. Kuigi elektrijaama ülem Tõnu Poolak peab olema ööpäev läbi valmis mõne minutiga kohale sõitma, piirdub tema töö enamasti talvisel ajal paisu jääst puhastamise ning sügiseti leherisu eemale juhtimisega. Elektrikatkestuse korral peab Poolak ka ülejooksu reguleerima, mille automatiseerimine maksaks pea 100 000 krooni. Kogu jaama ehitamine läks maksma umbes kolm miljonit krooni.
    Veriora vallavanema Peeter Sibula sõnul on tõeliselt meeldiv näha, et sellist alternatiivenergiat jälle kasutatakse. ?Valla seisukohalt on see projekt igati märkimisväärne investeering,? lisab ta.
    ?Võhandu on üks väheseid jõgesid, kus tasub elektrienergiat müügiks toota,? räägib Tamme. ?Leevi asula igal juhul nii palju elektrit, kui see jaam toodab, ära tarbida ei suuda,? märgib Tamm.
    Kui õpetajaharidusega Jüri Vakk nõukogude aja lõpus Võrumaal Rõuge vallas naise vanematekodu tagasi ostis, oli endise Saarlase veski asemel suur auk. Praeguseks on ettevõtlik mees hooned korda teinud ja hüdrojaama taas tööle pannud.
    Praegu 15 kW võimsusega jaama kohta ütleb Vakk, et see on rohkem oma majapidamise vajaduste rahuldamiseks, kui aga midagi üle jääb, siis müüb ta ka Eesti Energiale. ?Veski ei ole rahateenimise eesmärgil ehitatud, tahan naise vanemate talu ajaloolise süsteemi taastada,? seletas Vakk ning lisas, et juba tsaariajal andis selle majapidamise paarikilovatine turbiin mitmele naabertalule elektrit. Jaama töölepaneku maksumus oli ligi pool miljonit. Mitmed seadmed tegi mees ise korda ? vana turbiini kaevas maa seest välja jne. Rõuge vallas, kus vesiveskeid kokku paarikümne ringis, toetatakse iga sellist ettevõtmist. Vallavanem Kalvi Kõva sõnul on omavalitsusele selliste objektide taastamine mitmeti kasulik ? majandusliku tulu saamisest tähtsamaks peab ta piirkonna turistidele atraktiivseks muutumist.
    Autor: Taavi Linnamäe
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.