- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,56%6 016,25
- DOW 300,62%42 476,99
- Nasdaq 0,62%19 642,03
- FTSE 1000,22%8 853,82
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,38
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,56%6 016,25
- DOW 300,62%42 476,99
- Nasdaq 0,62%19 642,03
- FTSE 1000,22%8 853,82
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jäätmekäitlust tõhustab laadimisjaamade võrk
Eesti on selleks liiga väike ja tihedalt asustatud, et igasse maakonda võiks prügila rajada, küll aga saab prügi transpordikulusid vähendada piirkondlike laadimisjaamade võrgustiku rajamise abil.
Jäätmekäitluse kõige kulukamad osad tarbijale on jäätmete kogumine ja transport prügi tekitaja juurest prügi käitluskohta. Juba rajatud prügilat linnale lähemale ei too. Transpordiprobleemide lahendus aga peitub maakondlike laadimisjaamade rajamises. Laadimisjaamade otstarbekust on tõestanud ka meie lähinaabrid Soomes, kus nende rajamisega on optimeeritud jäätmekäitlust.
Laadimisjaam on koos laadimisseadmega kinnine hoone, kus väikesemahulistelt prügiveokitelt võetakse prügi vastu ja laaditakse ümber suurema mahuga konteineritesse. Laadimise käigus pressitakse prügi ka tihedamini kokku. Kõik see toimub suletud süsteemis ja lühikese aja jooksul. Prügi ei seisa kusagil lahtiselt ja nõrgvett ei teki, kogu protsess on kiire ja efektiivne, võttes aega vaid 7?8 minutit.
Täidetud suurtest konteineritest moodustatakse autorong ning kuni 30 tonni prügi veetakse ühe vooriga edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskeskusesse, kus see sorditakse ning seejärel suunatakse kas tagasi ringlusesse või ladestatakse keskkonnaohutult.
Meist keegi ei soovi, et tema akna taga asuks prügila. Aga selline oht on olemas suure prügila rajamisel, sest selleks vajalikku 50?100 hektarit, mis asuks asundustest piisavalt kaugel, on isegi hajaasustusega Eestis raske leida. Laadimisjaam vajab oma tegevuseks aga ainult kuni 1,5 hektari suurust pinda. Laadimisjaama rajamise eeliseks on ka selle investeeringu väiksus võrreldes prügila rajamisega. Nimelt on laadimisjaama rajamine 10 korda odavam kui näiteks Tallinna prügila I etapi rajamine ja pea 60 korda odavam Tallinna prügila koguinvesteeringust. Keskkonnakaitse seisukohalt on laadimisjaam kindlasti väiksema keskkonnariskiga, kuna selle tegevus ei mõjuta pinna- ega põhjavett ning ei reosta atmosfääri gaasi tekkimisega, mis prügilates on paratamatu.
Eesti on võtnud suuna regionaalprügilate rajamisele, mis peavad teenindama ümbruskaudset piirkonda. Seega on pikk transpordimaa, sarnaselt Tallinna ja Harjumaaga, tulevikus probleem ka mujal Eestis. Mured tekivad juba siis, kui suletakse kõik keskkonnaohtlikud väikeprügilad.
Transpordivahemaa lühendamiseks on Tallinna Prügila AS võtnud suuna laadimisjaamade rajamisele Põhja- ja Lääne-Eestisse. Laadimisjaamade võrgustik aitab transpordikulusid vähendada, kuna prügivedaja ei pea enam sõitma prügilasse, vaid lähimasse laadimisjaama.
Tallinna Prügila laadimisjaamas võetakse prügi vastu sama hinnaga, mis on kehtestatud Jõelähtme vallas asuvas prügilas.
Laadimisjaama puhul on positiivne ka asjaolu, et sellise jaama haldamisel ei ole vaja arvestada selle sulgemiseks vajaliku investeeringu kohustusega, mis on prügila ladestamishinna üks kohustuslik osa. Me ei saa arvestada, et ka 30?40 aasta pärast on EL nõus toetama meie prügilate sulgemist, nagu ta seda praegu teeb.
Kohalik omavalitsus peab korraldama piirkonna jäätmekäitluse. Selleks tuleb arutada ja analüüsida kõiki variante, mis aitavad lahendada prügiprobleemi parimal ja odavaimal viisil. Kui arutatakse, kas ja kuhu rajada prügila, võiks analüüsida ka laadimisjaama rajamise eeliseid.
Autor: Raivo Uukkivi
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele