• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,25%6 189,67
  • DOW 300,01%44 100,94
  • Nasdaq −0,49%20 269,78
  • FTSE 1000,00%8 760,96
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,53
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,25%6 189,67
  • DOW 300,01%44 100,94
  • Nasdaq −0,49%20 269,78
  • FTSE 1000,00%8 760,96
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,53
  • 11.02.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Jõgede paisutamine viib kalade elupaigad

Tänaseks on ilmselt kõik aru saanud, et fossiilsete kütuste massilise kasutamisega kaasneb hulk negatiivseid keskkonnamõjusid. Ka Eestis kasutatakse energiaallikana peamiselt fossiilseid kütuseid. Alternatiivse, taastuvatel loodusvaradel põhineva energeetika arendamine on Eestis teoreetiliselt kavas, kuid valitsus soosib põlevkivienergia domineerimist. Hüdroenergiat on õigusega pakutud ühe keskkonnasõbraliku alternatiivina põlevkivile, kuid ka hüdroenergial on oma negatiivsed keskkonnamõjud.
Hüdroenergia kui saastava põlevkivienergia alternatiivi puhul esinevad peamised varjupooled on jõe ökosüsteemi kahjustused ja negatiivne mõju vee-elustikule ning jõgede veerežiimile. Väsed uuringud väehüamade bioloogilisest mõt väavad, et looduskahjustused toodetud energiahulga kohta võd olla väestel hüektrijaamadel isegi suuremad kui suurtel. Eesti vooluveekogude umbes neljakü kalaliigist pooled (merisiig, lõ sä, harjus, meriforell) sõvad kiirevoolulistest, jahedatest ja puhta veega kästikest. Paisutatud jõe aeglane vool ja mudane põei sobi sellistele kalaliikidele elupaigaks. Kõid paisusid ei suuda üa isegi jõsed forellid ja nii saavad hüektrijaamade tammid kalade räel takistuseks. See omakorda vändab kalade populatsiooni ja öüide mitmekesisust. Veehoidlate rajamisel kogunevad sinna fosfor, läastik ja huumus; toitainete rohkus viib paisjäe kinnikasvamiseni.
Eestis tuleks teha väikejõgede inventuur, kaardistada hüdroenergia tootmise potentsiaaliga jõed ning määrata kindlaks jõed ja jõelõigud, mis on olulised lõheliste elupaigana.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Jaanus Välja

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele