Töövaidluskomisjoni sattumine sõltub töötaja protestivaimust

?Esmase üldise nõudena tuleks rõhutada vajadust sõlmida töötajaga kindlasti kirjalik tööleping enne faktilist tööle asumist,? rõhutab Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Piret Blankin.

Praktika on näidanud, et töölepingu hilisemal vormistamisel ei pruugi pooled enam kokkuleppele jõuda. Kirjalik tööleping võimaldab vältida nii asjatuid vaidlusi kui ka tagada tööandjale teatud õigused, mille kokkuleppimist tööseadused ei välista.

Samal ajal töölepingu sõlmimisega tuleks Blankini sõnul tutvustada töötajale allkirja vastu ametijuhendit, töösisekorraeeskirju. Töötajaga probleemi tekkimisel peaks tööandja endale selgeks tegema, millise õigusliku küsimusega on tegemist ning kuidas tuleks sellist probleemi seadustest ja töölepingust tulenevalt lahendada.

?Tööandjale soovitan töötaja suhtes tehtud otsust kindlasti kirjalikult põhjendada,? rõhutab Blankin.

Lisaks sellele, et teatud juhtudel on tööandjal seadusest tulenev kohustus seda teha, vähendab see ka riski, et töötaja otsuse vaidlustab.

Isegi juhul, kui töötaja töövaidluskomisjoni pöördub, on tööandja varasem korrektne käitumine Blankini sõnul kindlasti oluline tegur töövaidluskomisjonis või kohtus asja otsustamisel.

ASi EMT personalijuht Milvi Tepp tõdeb, et firmajuhtide põhiline viga on see, et kokkulepped jäetakse kirjalikult fikseerimata.

?Optimistlikult loodetakse omavahel hakkama saada, kuid konfliktsituatsioonis ei saa kunagi teada, kuidas teine osapool võib käituda,? ütleb Tepp.

Tihti antakse lubadusi palga tõstmise või preemiate maksmise kohta ning ei suudeta siis neid täita. Eriti suured on sellised probleemid Tepi sõnul väikefirmades, kuhu on palgatud tuttavaid ja sõpru.

?Inimest tuleb võtta võrdväärse partnerin, kellel on oma õigused, ja kui temaga suhelda ning temast lugu pidada, siis ei saa suuri probleeme tekkida,? räägib Tepp, lisades, et nende ettevõttes pole seni veel keegi töövaidluskomisjoni poole pöördunud.