Intrastatiga kogub riik statistikat

Intrastatiga kogutakse andmeid liikmesriikidevaheliste kauba vahetustehingute kohta. Tegemist on väliskaubandusstatistikaga, mis on oluline nii avaliku kui ka erasektori otsuste langetajatele ja planeerijatele ja seda nii maailma, Euroopa Liidu, Eesti riigi kui ka ettevõtte tasandil.

Statistikaamet edastab regulaarselt andmeid Eesti väliskaubandusstatistika kohta sellistele rahvusvahelistele organisatsioonidele, nagu ÜRO, IMF, Maailma Kaubandusorganisatsioon ja FAO. Lisaks neile veel paljudele kitsama valdkonna assotsiatsioonidele ja liitudele.

Euroopa Liidu (EL) tasandil on Intrastatiga kogutavad andmed vajalikud ELi siseturu ja majanduse jälgimisel, poliitiliste ja kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamisel. Statistikaamet edastab iga kuu agregeeritud väliskaubandusstatistika andmeid ELi statistikaametile EUROSTATile.

Eesti riigi tasandil on väliskaubandusstatistika tähtis sisend maksebilansi jooksevkonto koostamisel ja sisemajanduse koguprodukti arvutamisel. Statistika kaubavahetuse kohta on oluline info ka transpordi infrastruktuuri planeerimisel ja majanduse elujõu hindamisel.

Tähtsamad väliskaubandusstatistika kasutajad avalikust sektorist on Eesti Pank, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium, välisministeerium ning rahandusministeerium.

Firmad kasutavad andmeid turu-uuringute läbiviimiseks ja koostööpartnerite leidmiseks.

Andmete kontrollimiseks on kaks võimalust: andmete võrdlemine käibedeklaratsioonidel esitatuga ja statistilised meetodid.

ELi määruste järgi on statistikaametil õigus kasutada käibedeklaratsioonidel esitatud andmeid ELi lähetatud kaupade müügi- ja EList saabunud kaupade ostukäivete kohta aruandekohustuslike isikute väljaselgitamiseks.

Käibemaksudeklaratsioonide andmete kasutamist piiravad aga metoodilised erinevused, näiteks töötlemise ja kaupade tasuta saatmise puhul, ning võrrelda saab tegelikult ainult kuu kogukäivet.

Statistilisi meetodeid andmete õigsuse kontrollimiseks on mitmeid. Näiteks keskmiste hindade ja kaalude arvutamine, väljahüpete otsimine aegridadest, andmete võrdlemine sama isiku poolt eelnevatel perioodidel esitatuga, nn peegelstatistika partnerriikidega jms.

Euroopa Liidu liikmesriikide kogemused näitavad, et abi on ka ajakirjanduses avaldatud majandusuudiste jälgimisest ja andmekasutajate eksperthinnangutest.

Karistused on toodud riikliku statistika seaduse paragrahvis 11¹, mis sätestab järgmist:(1) Riiklike statistiliste vaatlustega kogutavate andmete esitamata jätmise või moonutatult esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

Statistikaameti eesmärk on korrektsete andmete õigeaegne laekumine, mitte trahvimine. Probleemide tekkimisel üritatakse andmete esitajat aruandekohustuse täitmisel kõigepealt juhendada ja aidata. Karistus on viimane abinõu.

Andmete esitamata jätmise puhul on karistuse määramise tõenäosus suurem kui valede andmete esitamisel. Kui andmete esitajal on mõjuv põhjus andmete mitteesitamiseks, näiteks ettevõtte likvideerimine, pankrot, väliskaubandusliku tegevuse lakkamine jne, tuleb sellest kindlasti statistikaametile teatada.

Valede andmete esitamine võib olla tingitud eksimusest, oskamatusest või andmete moonutamisest. Andmeesitajate koolitamiseks on statistikaametil plaanis korraldada alates aprillist seminare.

Andmete tahtlikku moonutamist võib põhjustada soov varjata ärisaladusi. See ei ole aga põhjendus, sest statistikaamet tagab andmeesitajatelt saadud andmete täieliku kaitse. Andmeid kasutatakse ainult statistilisel otstarbel. Intrastati vaatluse puhul saab statistikaamet küll andmeid tolli- ja maksuametilt, kuid vastupidine andmete liikumine on välistatud. Kui andmeesitajal on alust arvata, et tema esitatud väliskaubanduse andmeid on võimalik kaudselt tuvastada, on võimalik leida mõlemat poolt rahuldav andmete peitmise meetod. q