BMW - Lennukitest inspireeritud

1917. aastal registreeriti Saksamaal Münchenis ettevõte nimega Bayerische Motoren Werke (Baieri Mootoritehas ? BMW). Firma tootis lennukimootoreid. Esimese maailmasõja lõppedes muutus lennukimootorite turustamine üha raskemaks ja paratamatult tuli ellujäämise nimel otsida uusi tegevusvaldkondi. Pöörase kiirusega kasvav nõudlus mootorrataste järele tundus ainsa väljapääsuna ja juba 1919. aastal tootis BMW esimesed jõuallikad mootorratastele. Esimese päris oma mootorratta projekteeris BMW 1923. aastal rekordilise aja ? viie nädalaga.

Suurt avanevat turgu aimates osteti 1928. aastal pankrotis Eisenachi autotehas. Sellega kaasnes õigus ja seadmed Dixi 3/15 nimelise odava väikeauto tootmiseks. Tegemist oli inglaste Austin Seveni litsentsilepingu alusel toodetud pehme katusega sõidukiga.

Algupärasel kujul toodeti Dixit vaid ühe aasta. Alles pärast hädapäraseid täiustusi hakkas auto kandma BMW embleemi.

Esimene n-ö tõeline BMW sündis 1933. aastal. Nimelt sai sel aastal valminud mudel 303 esimese BMWna kuue silindriga (1,2-liitirse) mootori ja fännide seas armastatud kahe ?neeruga? esivõre. See sümboolika eristab BMWd konkurentidest tänapäevalgi.

Teise maailmasõja alguseni läks BMW käekäik vaid ülesmäge. Sündisid elegantsed ja sihvaka kujuga mudelid, paremad neist varustatud R6 mootoriga. BMWst oli saanud prestii?ne auto.

Võidusõidumaastikul tegi ajalugu mudel 328. Tegu oli eheda siniverelise sportautoga, mida võib tingimisi pidada kõikide tänaste eht-sportautode pioneeriks. Tema kolme karburaatoriga R6 mootorit oli võimalik tuunida kuni 136 hobujõuni, mis oli vaid 810 kg kaaluvale autole enam kui küllalt. Kolme aastaga tõi see auto võistlustelt koju 405 võitu ja 154 teist kohta.

Teine maailmasõda vedas mõneks ajaks kriipsu peale kogu Saksa autotööstusele. BMWde kodu (Eisenachi tehas) jäi teisele poole raudset eesriiet. Sotsialistid nimetasid tehase ümber Autoweloks ning jätkasid mõned aastad rahulikult BMW 327 mudelite tootmist. Nüüd siis juba EMW 327 (Eisenach Motoren Werke) nime kandes.

BMW hakkas tuhast tõusma 1948. aastal, kui alustati taas mootorrataste tootmist. Esimese autoni, milleks oli suur noobel luksusauto 501, jõuti 1951. aastal. Kered ehitas käsitsi Baur, tehniliselt baseerus see sõjaeelsel mudelil. Autod olid ilusad ja väga mugavad, kuid alamõõdulise mootoriga. Märksa kiiremini hakkasid need autod sõitma pärast moodsa alumiiniumist V8 mootoripõlvkonna teket.

Sõjast lõplikult mittetoibunud rahvas polnud siiski suurem asi luksusautoostja. Nii oli nende tootmine rohkem mainekujunduse projekt. Raha teeniti mootorrataste müügist. Neile, kes soovisid odavat katust pea kohale, hakati alates 1955. aastast pakkuma Isetta miniautot. See tavatu etteavaneva ühe uksega sõiduk polnud siiski päris BMW toode, vaid Itaaliast ostetud Iso litsents. Isetta maksis vaid 20% luksusauto 501 hinnast.

Aastate möödudes sai rahvas jõukamaks ja Isetta-sarnased ?pihuautod? kaotasid kiiresti populaarsust. Selleks puhuks tõi BMW turule venelaste Zaporo?etsit meenutava õhkjahutusega päramootoriga väikeauto BMW 700. Just see väike auto tõi BMW välja majandusraskustest ja hakkas edukate esinemistega võidusõitudel taastama margi sportlikku imagot.

Tänapäevase BMW sünniajaks peetakse 1961. aastat, kui esitleti mudelit Neue Klasse (saksa keeles uus klass) ehk 1500. Kerge kandevkere, tagavedu, sõltumatu vedrustus ja nelja silindriga mootor tegid sellest oma aja kohta erakordsete sõiduomadustega, kuid ökonoomse auto. See mudel oli BMW ajaloos üks olulisemaid murrangupunkte. Siis pandi paika nn uue BMW kerekuju, disainijooned, põhilised tehnilised lahendused ja suurt sõidurõõmu pakkuva sportliku sedaani imago.

Neue Klasse menu oli tohutu ja nähes, et suund on õige, tekkis 1966. aastal sinna kõrvale väiksem kaheukseline 1600. Seda autot iseloomustasid veelgi enam sõnad: kerge, sportlik, kompaktne ja kiire. Eriti menukaks kujunes see auto siis, kui ta varustati 2-liitrise mootoriga ja mudelinimeks sai 2002. See polnud veel kaugeltki piir. Tõelistele adrenaliinisõltlastele tehti väiksemas koguses 2002tii (kahe karburaatoriga, 130 hj) ja 2002 Turbo (170 hj) versioone.

BMW majandusraskused olid nüüdseks unustatud, sest autosid taheti rohkem, kui toota jõuti. Just Neue Klasse kontseptsiooni järgides arenes aastakümnete jooksul välja see BMW, mida me ostame tänapäevalgi.

Praegu tuntakse BMWsid peamiselt suurusklasside ehk seeriate järgi. See süsteem tekkis 1972. aastal, kui BMW tõi Neue Klasse järeltulijana turule uue keskauto. Tegemist oli järjekorras viienda päris uue BMW mudeliga pärast sõda, mistõttu nimetati see 5. seeria autoks. Sealt edasi otsustati kõik uued mudelid jaotada seeriateks suuruse põhjal.

Autor: Martin Ruud