Baltika strateegia sai tagasilöögi

Reedel tegid Baltika juhid väga kehva mängu juures head nägu. ?There is no gain without pain,? (pole tulemust ilma valuta) iseloomustas 63 miljoni kroonist aastakahjumit pressikonverentsil ettevõtte nõukogu esimees Miles Burger.

Burgeri sõnul on nüüd kõige hullem seljataga ja algab tulu teenimise ajajärk. Sama juttu rääkis Baltika juhtkond ka aasta tagasi.

?Võib-olla pole meie usalduskrediit suur,? rääkis Baltika juhi Meelis Milder. ?Edasine kava on mitte anda enam lubadusi, vaid hakata andma majandustulemusi.?

Milder ütles, et jaekaubandust tagasi tõmmata pole kavas, küll aga hakatakse koondama õmblejaid. Esmalt kaotab töö 50 inimest.

Juurde tuleb ligi 2000 ruutmeetrit kaubanduspinda, seda peamiselt Balti riikides. Baltikal on kokku ligi 70 kauplust Balti riikides, Poolas, Ukrainas, Venemaal ja Rootsis.

Enim müüva kaubamärgi Montoni eduloost polnud pressikonverentsil enam juttu, selle asemel rääkisid juhid vajadusest stabiilsuse järele.

Uuendusena avaldas Baltika esimese kuu tulemused, milleks oli ligi 40 miljoni kroonine käive. Sellega liigub Baltika samas graafikus mullusega.

Aasta tagasi ütles Meelis Milder, et aastaks 2004. on Baltika käive 800 ja kasum üle 45 miljoni krooni. Tänavu on hea, kui Baltika suudab korrata möödunud aastal 2,3%, 497 mln kroonini kasvanud käivet ja kasumlikkuses nulli jõuda.

Milderi ja kogu Baltika juhtkonna suurim mure on, kuidas maksta tagasi Hansapangast võetud 16 miljoni kroonine laen. Panga juhtkonna ettevõte OÜ BMIG peab leidma neli miljonit krooni aastas.

Raha pidi tulema dividendidest. Viimase aasta kahjum sõi ära aga kogu Baltika jaotamata kasumi. Praegu jaksavad Baltika juhid tagasi maksta ainult intressi, miljon aastas.

Kuigi Baltika finantsjuht Ülle Järv ütles, et intressi maksmiseks on alles veel 80 000 vaba aktsiat ? nende hind oli reedel 1,5 miljonit krooni.

Hansapank on võtnud Baltika suhtes väga ettevaatliku positsiooni. ?Kahjuks peab tõdema, et Baltika üllatas tõsiselt ebameeldivalt,? ütles panga analüütik Urmas Riiel. ?Täiendavad ja erakorralised kahjumid on nii suured, et peame tõsiselt järele mõtlema, kuidas edasi toimida,? lisas ta.

Kuigi nii Burger kui ka nõukogu liige, Baltika suurima osaniku Baltic Republics Fundi esindaja Joakim Helenius on veendunud Baltika tee õiguses, näitavad mitmed märgid strateegia ebaõnnestumist.

Nii on möödunud aastast Baltikal abiks kaks Briti moeketi Next spetsialisti. Jaanuaris pani Baltika kinni oma suurima Montoni poe Varssavis kaubanduskeskuses Wola Park ja vallandas juhtkonna nii Poolas kui ka Ukrainas.

Samas tunnevad teised ketid end Poola turul hästi.

Nii Rootsi poeketi KappAhli müügijuht Stig Högsta kui ka Euroopas tuntud poeketi H&Mi pressiesindaja Kristina Stenvinkel ütlesid, et on Poola tulemustega väga rahul. ?Me loodame, et Poola on tulevikus üks peamisi turgusid meie laienemisel,? lisas Stenvinkel.

Varasema tootmiskogemusega haridusministeeriumi kantsleri Jaan Kallase sõnul on ilmselt Baltika ärikontseptsioon vildakas. Kallas märkis, et halb ilm pole põhjus kehva tulemuse väljavabandamiseks. Tema sõnul võib probleem olla jaekaubanduse kontseptsioonis, sest rõivad paistavad korralikud. ?Olen neid näppimas käinud küll,? lisas Kallas.

Suure tõenäosusega on Baltikal probleem ka tootevalikus ja turuni?i leidmises. ?Ostsin Helsingist äsja Zara kleidi 700 krooni eest, Eestist ei leia sellise hinnaga midagi nii elegantset,? ütles stilist Stella Wadowski. Tema sõnul on Montoni hinnad liiga kõrged.

Reedel avaldas oma mullused tulemused teine rõivafirmast börsiettevõtte AS Klementi, teatades 22 miljoni kroonisest kahjumist.

Klementi aastakäive oli mullu 134 miljonit krooni, seega oli käibe ja kahjumi suhe Klementil isegi kehvem kui Baltikal.

Tulemusi kommenteerides oli Klementi juht Toomas Leis optimistlik. ?Pole väga hull,? ütles ta, ?trend on teise suunaga.?

Kui Klementi sai esimese poolaastaga ligi 19 miljonit kahjumit, siis teisel poolaastal kolm korda vähem. Baltika puhul oli esimese poolaasta kahjum ligi 20 miljonit ja teisel poolaastal kaks korda suurem.

Aastaga neljandiku töötajatest lahti lasknud Leis lisas, et pole loomulikult tulemusega rahul ja loodab, et tänavune aasta toob kasumi. Oodatust kehvem tulemus tuli Leisi sõnul sellest, et Soomes ja Rootsis on olnud läbimüük oodatust väiksem. Pärast Klementi endise emafirma PTA pankrotti võtavad hankijad kaupa ettevaatlikult.

Leisi sõnul peab müüki aitama suurendada usaldusväärsuse tõus ja suurem juurdehindlus, et ka allahindluste puhul oleks võimalik tulu teenida.

Veel kaks aastat tagasi lubas Meelis Milder, et aastaks 2004. on Baltikast saanud juhtiv spetsialiseerunud jaekaubandusettevõte Kesk- ja Ida-Euroopas. Tegelikkuses on selle ära teinud Poola LPP SA, mis esindab brändi Reserved.

Firma alustas Poolas 1995. aastal ja avas esimese välismaise poe seitse aastat hiljem Tallinnas. Tänaseks on Reserved esindatud peale Eesti, Läti ja Leedu ka T?ehhis, Slovakkias, Ungaris, ja Venemaal.

Ettevõttel on 56 poodi Poolas ja 16 välismaal. Firma käive oli möödunud aastal 1,2 miljardit ja kasum ligi 100 miljonit krooni. Kui Baltika tammus mullu müügis paigal, siis Reservedil suurenes käive 50% ja kasum 72%. Reservedi aktsia hind on börsil kerkinud kahe aastaga üle kümme korra.

?Teeme kõvasti tööd,? kirjeldas Reservedi edu saladust firma avalike suhete esindaja Dariusz Pachla. Küsimusele Montoni kohta vastas ta, et ei tea sellist kaubamärki.

Eestis on hästi rõivakaubandusega hakkama saanud A&G Kaubandus. Firma tegeleb kaubamärkide Vero Moda ja Esprit müügiga ning opereerib sel aastal 18 kauplusega Eestis.

Ettevõtte osanik Heiti Allmäe ütles, et mullu kasvas käive ligi 20%, 117 miljoni kroonini, ja kasum moodustas ligi 10% käibest. Lisaks müüs A&G töörõivaid 70 mln krooni eest.

Allmäe ütles Baltika tulemusi kommenteerides, et ilmselt tahab klient kodumaise asemel mingit muud rõivast. ?Rahvas vaatab mujale,? ütles ta. ?Ka Põhjamaade brändid Eestis ei müü. Maitse on rohkem lääne poole.?