- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EL kehtestas USA toodetele karistustollid
Kui ELi sanktsioonid peaksid kehtima kauem kui kaks kuud, siis pärast 1. maid, kui Eestist saab ELi liige, kallinevad vastavad USA kaubad ka Eestisse jõudmisel. Otse USAst Eestisse kõrgema tolli alla kuuluvate kaupade importimisel lisandub tollimaks. Kui kaubad jõuavad Eestisse aga teistest ELi riikidest, siis on need maksud juba tasutud, selgitas Eesti majandusministeeriumi väliskaubanduspoliitika ekspert Koidu Talli.
Euroopa Komisjon on lisatollid määranud 44 kaubagrupile. Sinna hulka kuuluvad toiduained, nahk-, puu- ja pabertooted, raamatud, vaibad, tekstiil-, keraamika-, klaas- ja metalltooted, sporditarbed, tuumareaktorid, elektriseadmed ja mänguasjad.
Euroopa Liidu otsuse kohaselt võetakse alates märtsist paljudelt Euroopasse imporditavatelt Ameerika kaupadelt 5 protsenti suuremat tollimaksu. See hakkab iga kuu suurenema 1 protsendi võrra ja aasta pärast võib tõusta see 17 protsendile. Lisatollide koguväärtus esimesel kuul on 208 miljonit krooni ning aasta lõpus 586 miljonit. See jääb siiski tunduvalt alla WTO lubatavale 50 miljardile kroonile. Just nii palju maksab USA nn foreign sales corporation?i (FSC) seaduse kohaselt oma firmadele eksporditoetusi.
See on üldse esimene kord, kui EL USA suhtes kaubandussanktsioone rakendab. Paljud Euroopa äriliidrid ja diplomaadid on juba avaldanud kartust, et see samm võib saada Washingtonilt valusa tagasilöögi. Tegemist on suurte ja tähtsate kaubanduspartneritega, mistõttu pooled annavad endale aru, et pinged kaubandussuhetes ei tule neile kasuks ning võivad üle kasvada kaubandussõjaks.
Alles detsembris hoidis USA ära eelmiste ELi karistustollide kehtestamise, mida Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) oli lubanud rakendada vastuabinõuna USA kõrgendatud terasetollide vastu. Tookord otsustas USA president George W. Bush kõrgendatud terasetollid tühistada. Kuid seekord USA seaduseandjad nii järeleandlikud ei olnud.
?See on väga kurb päev USA ja Euroopa Liidu kaubandussuhetes. Sanktsioone ei soovi keegi, sest need loovad negatiivse õhkkonna,? iseloomustas olukorda ELi juures oleva USA kaubanduskoja kaubanduskomitee asepresident John Disharoon.
WTO tunnistas USA firmadele makstavad eksporditoetused ebaseaduslikuks juba 2002. aasta jaanuaris. Möödunud aasta maikuus andis WTO ELile õiguse rakendada nende toetuste mahus USA kaupade suhtes kõrgendatud tolle. EL jättis USA Kongressile piisavalt aega FSC seaduse muutmiseks. Et Kongressi Esindajatekoda ja Senat ei ole suutnud selle ajaga seaduse suhtes üksmeelele jõuda, on seaduseelnõu läinud kooskõlastuskomiteesse, kus selle valmimine venib.
?Oleme olnud väga kannatlikud, kuid antud juhul ei olnud võimalik vältida sanktsioone, mis loodetavasti kiirendavad vajaliku seaduse vastuvõtmist,? ütles nädalavahetusel Washingtonis viibinud Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Pascal Lamy. Ta lubas Kongressi liikmetele, et karistustollid kaotatakse samal päeval, kui nõutav seadus vastu võetakse.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele