Korralikud piirisihid aitavad metsavargusi ära hoida

Arco Maadehalduse OÜ juhataja Lehar Linde soovitab oma metsa kaiteks teha korralikud eraldusmärgid. ?Kindlasti ei piisa lihtsalt visiiri sisse ajamisest, vaid peab raiuma korralikud nõuetele vastavad sihid ning neid ka korrapäraselt hooldama. Sellega saab välistada olukorra, kus õigusrikkumise toimepanija õigustab ennast väitega, et eksis raide teostamise kohaga,? räägib Linde.

Politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovit?i sõnul on üks levinud metsavarguse viise, et seaduspärase raide korraldamisel ei peeta kinni kinnistupiiridest ja tehakse üleraiet. Metsa varastamiseks kasutatakse tema sõnul ka tihti võltsitud või valeandmetega dokumente ning varastatakse ka laoplatsidelt.

?Üleraide vastu on tõhusaks abiks, kui kinnistu omanikud on oma kinnistu piirid selgelt märgistanud ja tunnevad naaberkinnistu omanikke,? sõnab Zdanovit?. Metsatöid teostama kutsutud isikutel soovitab politsei kindlasti veenduda metsa dokumentide õigsuses. Kui tööde teostaja ei kontrolli dokumentide õigsust ning osaleb metsavarguses, võidakse tööde teostaja samuti vastutusele võtta varguses osalemise eest, selgitab politsei pressiesindaja.

Konfiskeeritud metsatehnika kohta puudub politseil eraldi statistika. ?Teame, et 2003. aasta suvel konfiskeeris Ida-Viru prefektuur arvuti teel juhitava harvesteri tüüpi masina,? ütleb Zdanovit?. Politsei soovitab metsaomanikel oma metsal silm peal hoida. Kui omanik elab maatükist eemal, siis soovitatakse süvendada naabrusvalvet ehk hoida häid suhteid naabritega. Naaber saab kahtlaste liikumiste ja tegevuste korral metsas kohe teatada politseisse, keskkonnainspektsiooni või metsa omanikule, sõnab Zdanovit?.

Lehar Linde sõnul saab metsaõigusrikkumisi käsitleda, lähtudes õigusrikkuja seotusest metsaga, mille suhtes õigusrikkumine toime on pandud. Sellest tulenevalt saab metsavargust toime panna isik, kellel konkreetse metsaga seotus ? omandi- või valdusõigus ? puudub.

?Seega tegevust saab metsavargusena kvalifitseerida, kui metsa raiutakse puude omastamise eesmärgil isiku poolt, kes ei ole metsa omanik, ja raiutud metsamaterjal on raiuja valduses. Metsavarguse käigus tekitatakse kahju nii omanikule kui ka looduskeskkonnale. Sellepärast peab omanik oma varasse kõrgendatud tähelepanuga suhtuma,? räägib Linde.

Kui metsaomanik on otsustanud müüa raieõiguse, tuleks kindlasti eraldada ka raidele minevad eraldused, et vältida hilisemaid vaidlusi, soovitab Linde.

Nii maal vara kõrval elav metsaomanik kui ka linnas metsast eemal elav omanik saavad organiseerida oma varale järelevalve. Kindlasti on järelevalvet lihtsam korraldada isikul, kes tunneb ja teab kohalikke olusid, ehk siis kohapeal elaval inimesel. ?Metsaomanik, kes elab linnas, võiks pöörduda kas või kohaliku jahisektsiooni poole valve korraldamiseks, sest jahimehed teavad ikka, mis metsas toimub,? soovitab Linde. ?Kindlasti ei tohi järelevalve piirduda sellega, et metsa käiakse vaatamas kusagilt eemalt. Vaid tuleks käia kindasti metsas sees,? räägib ta.

Metsas toimuva üle teostab järelevalvet keskkonnainspektsioon.

Metsavargad raiusid Valgejõe kandis lagedaks ligi 10 ha jagu metsa. Metsavargus toimus läinud aasta novembris-detsembris Harju maakonna Loksa valla Valgejõe külas.

Kurjategijad langetasid eraomanikule kuuluvas metsas Vana-Kuusiku 1 katastriüksusel suurel hulgal puid ning toimetasid langetatud puidu metsast minema, teatas politsei. Ida-Harju politseiosakonna kriminaaltalituse komissari Margo Reiska sõnul oli puid langetatud ligi 10 hektari suuruselt maa-alalt eri kohtadest. ?Kurjategijad valisid oma saaki,? sõnas Reiska. Vargus oli tema sõnul üllatavalt häbematu. ?Metsas askeldavad mehed tegutsesid täiesti avalikult, nad esitasid vallale isegi teatise, millega oma raiet põhjendasid. Ainult et metsaomanik ei teadnud mingist teatisest midagi, rääkimata lageraidest.?

Ebaseaduslike raiete arv ning nendega keskkonnale tekitatud kahju määr on kolmandat aastat järjest vähenenud. Kui 2002. aastal raiuti 837 tuvastatud ebaseadusliku raidega 127 096 tihumeetrit puitu ja tekitati keskkonnakahju 97,3 miljonit krooni, siis 2003. aasta vastavad näitajad on 689 raiet, 112 001 tihumeetrit ja 74,3 miljonit krooni.

Keskkonnainspektsioon registreeris 2003. aastal 8256 keskkonnaalast õiguserikkumist. Enim rikkumisi oli kalakaitse alal ? 3891. Järgnevad metsaalased (1742) ja jäätmekäitlusnõuete rikkumised (814).

Keskkonnainspektsioon trahvis 4671 isikut kogusummas 5 748 909 krooni. Rikkujate suhtes alustasid keskkonnainspektsioon ja politsei kokku 503 kriminaalasja, millest 473 oli seotud ebaseadusliku raidega. Võrreldes 2002. aastaga, mil rikkumisi fikseeriti 7052, on keskkonnaalaste rikkumiste arv kasvanud 17%. Keskkonnale tekitatud kahju on samas vähenenud 126,7 miljonilt kroonilt 80,5 miljoni kroonini. Suurem osa keskkonnakahjust tekitati ebaseaduslike raietega.

Trahvitud isikute arv on 2002. aastaga võrreldes kasvanud 4351-lt 4671-ni. Määratud trahvide kogusumma on suurenenud enam kui pooleteise miljoni krooni võrra.

Võrreldes 2002. aastaga kasvas ka metsaalaste rikkumiste eest trahvitud isikute arv ja trahvisumma. 2002. aastal määrati 857 isikule trahvi kokku 1 120 224 krooni, 2003. aastal 1035 isikule 1 358 060 krooni jagu. Kriminaalvastutusele võeti 2003. aastal metsaalaste kuritegude eest 91 isikut (2002. aastal 107). Ebaseaduslikult raiutud puidu maht oli suurim Lääne-Virumaal ? 26 424 tihumeetrit, järgnevad Ida-Virumaa (19 115 tm) ja Võrumaa.