• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Jäätmete valikuline kogumine võtab hoogu

    Eesti peab jäätmete taaskasutusmäära oluliselt tõstma. Praegu ladestame 95% Eestis tekitatud 397 000 tonnist olmejäätmetest. Võrdluseks: soomlased ladestavad 60% ja rootslased ainult 29% jäätmetest.
    Jäätmekäitluse peamised viisid lisaks ladestamisele on taaskasutus, kompostimine ja põletamine. Eestis läheb taaskasutusse umbes 5% olmejäätmetest. Taaskasutusele rõhub nii uus jäätmeseadus kui ka uus pakendiseadus.
    Parim lahendus on süsteemne jäätmekäitlus, millesse on haaratud tootja, tarbija ja jäätmekäitleja ning riik, kelle ülesandeks on motiveerida (loe: sundida) jäätmetekitajaid jäätmeid käitlema mitte ainult hinda, vaid ka keskkonda silmas pidades. Tasakaalupunkti leidmine on siin päris raske, sest majanduslik pool ja keskkonnahoid on jäätmekäitluses paraku pöördvõrdelises seoses.
    Viimasel ajal on juttu olnud sellest, et Tallinna Prügilasse ei tooda piisavalt prügi. Sellel on väga selge põhjus ? jäätmekäitlejad püüavad vähendada ladestamist ja suurendada taaskasutamist ? seda nõuab seadus ja see väljendab hoolivat suhtumist keskkonda. Aasta tagasi tööd alustanud Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas on huvitav algatus. Segunenud olmejäätmete sorteerimise tulemusena suudab tehas suunata taaskasutusse umbes 20% toodud jäätmetest. See on kindlasti praegu vajalik, ometi on vaja minna veel samm edasi, või täpsemalt tagasi ehk jäätmetekitaja juurde, et hõlmatud oleks terve jäätmekäitlusahel.
    Jäätmeid tuleb liigiti koguda, kuid seda saab teha ainult lõpptarbija. Kui jäätmed on kohe liigiti kogutud, saab nendest taaskasutusse suunata kuni 90%. Nii saame tõsta taaskasutatavate materjalide kogust ja hoiame kokku jäätmete käsitsi sorteerimise pealt. Peamine on aga võit kvaliteedis - muust sodist juba tekkekohas eraldatud taaskasutatavad materjalid jäävad piisavalt puhtaks, et nad ringlusse suunata.
    Liigiti kogumise korral jagab lõpptarbija ise jäätmed vastavalt prügiliikidele (joogipakend, papp ja paber, biojäätmed) konteineritesse. Kindlasti tuleb tavaprügi hulgast eraldada ohtlikud jäätmed. Tulevik on seega jäätmekäitlus-keskuste päralt, mis spetsialiseeruvad liigiti kogutud jäätmete järelsorteerimisele ja töötlemisele.
    Kui me seatud sihi suunas järjepidevalt liigume, elame peagi puhtamas Eestis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.