Jultunud petturite tasku läks miljoneid

12. mai 2004, 00:00

Ehitusfirma Omamaja & Partnerid omanikud Taavi Tamtik (29) ja Valmar Laaniste (29) petsid eraisikutelt ja ettevõtetelt välja üle 3 miljoni krooni. Tartust pärit mehed on võlausaldajate jaoks tänaseks üle kolme kuu kadunud.

Äripäevale on teada kümmekond eraisikut, kes nõustusid ehitusfirmale tööde eest ette maksma ning kellest igaühele on Omamaja keskmiselt 300 000 krooni võlgu. Lisaks kolm ettevõtet, kes sama skeemi järgi Tamtikult ja Laanistelt petta said.

Plaan on iseenesest lihtne ja tugineb inimeste usaldusele. Eelmise neile kuulunud ehitusfirmaga Patroon & Ko raskustesse sattunud Tamtik ja Laaniste lõid 2002. aasta märtsis uue firma Omamaja & Partnerid ning asusid seda reklaamima kui usaldusväärset ja soodsat, erakliendile paindlikke lahendusi pakkuvat ehitusfirmat. Esimesed kliendid leiti peagi ning Tallinna ümbrusse kerkisid kenad väikesed eramud.

Valmis eramud said ka argumendiks uute klientide leidmisel. Neil aga enam nii hästi ei läinud ning 2003. aasta sügisel käivitus petuskeem. Meeste käitumine oli erinevate klientide puhul üks ühele sama: ehitanud vundamendi ja karbi valmis ning saanud kätte järgmise etapi ettemaksu, kadusid mehed 2003. aasta lõpus. Paar nädalat kõndisid maja ümber ehitustöölised, kuna aga materjale ei toodud ja palka ei makstud, lahkusid ka nemad.

Sama skeemi ohvriks langes ka Kakumäel krundi muretsenud Toivo Sildos. Täna hindab Sildos Omamaja võlgnevust talle 200 000 kroonile. Samas ei jõua mees oma ettenägelikkust ära tänada, just kahtlustava iseloomu tõttu pääses ta nii vähese kahjuga. Nimelt on ta ainus Äripäevale teadaolevatest Tamtiku ja Laaniste ohvritest, kes ei nõustunud ehituse eest ette maksma. Kahju moodustavad vaegtööd, mille tegemiseks pidi ta tellima eraldi ehitusmehed, ning kanalisatsiooni ja veetrasside ehitamine, mille eest ta siiski petistele tasuda jõudis.

"Ma jubedalt uurisin firma tausta. Vaatasin äriregistrist. Käisin vestlesin nendega, kellele nad juba maja olid ehitanud. Kellelgi polnud ühtegi pretensiooni," räägib Sildos.

Ettevaatlikuks muutus mees siis, kui ehitajad pakkusid talle lepingut, mille järgi töö eest tuli tasuda ette. Sildos keeldus. Kokkuleppele jõuti Sildose tingimustel ning töö läks käima. Kuigi vaegtöid oli palju, jõudis Sildos Omamajale tasuda 937 000 krooni, selle eest sai majakarp püsti. Samal ajal märkas Sildos, et mehed ostsid uued autod. Oktoobrikuus töömehed enam maja juurde ei ilmunud ning sellest saati pole Sildosel õnnestunud firmajuhtidega ühendust saada. Tuli tellida uued ehitajad ning lasta neil elamu lõpuni ehitada, seejuures parandada ka ilmnenud vead.

Teistel Äripäevaga vestelnud Omamaja klientidel nii hästi ei läinud. Anonüümsust palunud ohvritele jäid Tamtik ja Laaniste võlgu 250 000-500 000 krooni.

Algul Tamtik ja Laaniste siiski vastasid ärevatele telefonikõnedele ja kirjadele. Vabandasid, rääkisid ajutistest raskustest. Palusid olla kannatlik ja teatasid rõõmsalt, et leidsid investori, kes nad raskustest välja aitab. Tänavu veebruaris saatsid nad osale klientidele aga kirja, kus teatasid tegevuse lõpetamisest: "Kahjuks pole meil võimalik ehitustegevust jätkata ning Teie ees võetud kohustusi täita," seisab kirjas.

Sellest hetkest on meeste mobiiltelefonid välja lülitatud või ei toimi enam. Meestega ei õnnestunud kontakti saada ka Äripäeval. Tamtiku nimel oleval Tartu lauanumbril teatab lapsehääl, et sellenimelist siin ei ela.

Omamaja & Partnerid 2003. aasta panga väljavõttest selgub, et mullu käis firma arveldusarvelt läbi 9 miljonit krooni. Peamiselt sularahana arvele pandud vahendid maksti ka välja sularahas, poolteist miljonit krooni kanti ettevõtte filiaalidele ning sadu tuhandeid kroone laenati omanike eelmisele firmale Patroon & KO. Palgad projektijuhtidele olid keskmiselt 3000 krooni ning vaba raha püsis firma arvel vaid mõne tuhande krooni jagu.

"Täiesti uskumatu lugu," ütleb OÜ Stonman projektijuht Raul Schiff. Omamaja ehitas Stonmanile Suurupisse ridaelamut, kuid kadus samuti 200 000kroonise ettemaksuga.

"Läbi ühe endise töötaja saime korraks Tamtikuga kontakti. Suusad läksid vähe risti, nii põhjendas ta oma käitumist," räägib Schiff. Võla katteks lubanud Tamtik talle tehases juba valminud ehituskonstruktsioonid. Nüüd aga selgus, et ka nende eest on tootjale alles maksmata.

Üks ohvritest on ette valmistamas kohtuhagi, teised veel ootavad ja loodavad. "Mul on suured poisid juba välja vaadatud, küll need pätid üles leiavad ja neilt raha välja nõuavad," mõtleb üks petta saanu omakohtule.

Märtsis avaldas Äripäev nädala jooksul kuulutuse, milles palus ehitusfirmade käest petta saanud inimestel oma kogemusest teada anda. Telefonikõnesid ja e-kirju tuli paarkümmend, neist kolmes kurdeti Omamaja & Partnerite tegevuse üle.

Eraisikul on ehitaja või kinnisvaraarendaja käest kerge petta saada. Tamtiku ja Laanistega sarnaseid skeeme, kus pärast ettemaksu kättesaamist ehitusfirma müstilisel kombel kaob, kasutavad veel mitmed firmad, kuid väiksemas mahus. Enamasti kaevati aga tööde halva kvaliteedi ning tähtaegade venimise peale. Ka kipub aeg-ajalt juhtuma, et korterit müüv kinnisvarafirma keeldub kliendi loobumise korral broneerimistasu tagastamast, ehkki leping seda nõuab.

Nordea Panga riskijuhi Ivar Kallaste sõnul on turul suur nõudlus väikeste ehitusfirmade järele ja see lasebki suhteliselt vabalt kliente petta. "Pole mingi probleem väike firma pärast pankrotti lasta, neil pole ju nime, mida kaitsta," ütleb Kallast. "Räägitakse head juttu, saadakse ettemaks, korjatakse tööriistad kokku ja - aidaa!"

Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüüteli hinnangul on Omamaja petuskeem erakordselt jultunud. Rüütel paneb ehitusteenuse ostjatele südamele kolme asja: lepingu sõlmimisel juristiga konsulteerida, jälgida tähtaegadest kinnipidamist ja keelduda igasugustest lepinguvälistest maksetest. "Pahategijad jälgivad väga täpselt, kui teadlik klient on. Kui hakatakse rääkima, et milleks jurist, kas te mind ei usalda, peaks teenuse tellijal kohe ohutuli põlema lööma," kinnitab Rüütel.

Otseselt majade ehitamist puudutavaid kaebusi ei laeku tarbijakaitseametisse kuigi palju, kümmekond aastas. Kaks sagedamini esinevat probleemi majade ehitamisel olid mullu tähtaegade eiramine ja ehitisel esinevad puudused ehk pretensioonid ehituskvaliteedi suhtes.

Tänavu on majade ehitamise kohta kokku laekunud kuus kaebust, millest kolm puudutas palkmaju ehitavat ettevõtet OÜ SMIZ. SMIZ alustas ehitustegevust klientidele ehitusprojekte esitamata ning ilma kohaliku omavalitsuse väljastatava ehitusloata. Kõik rahalised arveldused käisid tarbijatel töövõtjaga peamiselt sularahas ja ilma makset kinnitavat dokumenti saamata.

Avalduste kohaselt katkestas OÜ SMIZ pärast tööde osalist teostamist ja selle eest tasu saamist objektidel omavoliliselt kõik tööd, kaebuse esitajate kahju on kokku pool miljonit krooni.

"Meil on alust arvata, et SMIZi esindaja Vladimir Zabeivorota võib tegutseda teiste ettevõtete nime all, näiteks Värno & K.P. OÜ nimel," ütles tarbijakaitseameti pressiesindaja Kristina Vaksmaa. "Meie andmete põhjal pakub Zabeivorota palkmajade ehitusteenust, omamata selleks vastava tegevusvaldkonna ehitusregistreeringut."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:26
    Otsi:

    Ava täpsem otsing