Kapo uurib, kuidas pääsesid mitmed ettevõtted tänu keskkonnaministeeriumi ametnikele miljonitesse kroonidesse ulatuvast pakendiaktsiisi tasumisest.
Seaduse järgi vabanevad ettevõtted pakendiaktsiisi tasumisest siis, kui suudavad võtta 60 protsenti pakenditest taaskasutusse.
?Kaitsepolitsei menetluses on tõepoolest kriminaalasi, mis käsitleb keskkonnaministeeriumi ametnike võimalikku seaduserikkumist,? ütles kapo komissar Henno Kuurmann Eesti Päevalehele.
Aktsiisivabastuse aluseks on Kuurmanni sõnul keskkonnaministeeriumi väljastatud pakendi taaskasutamise tõend. Käesoleva aasta märtsi lõpus alanud uurimine peabki välja selgitama, kas keskkonnaministeeriumi ametnikud täitsid oma tööülesandeid pealiskaudselt või mitte. ?Käesolevaks ajaks kedagi kahtlustatavaks tunnistatud pole. Praegu on kontrollitav ajajärk jõudnud 2000. aastasse,? ütles Kuurman.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Uurimisega on tuvastatud, et paljud firmad on seadust eirates jätnud ministeeriumile pakendi taaskasutamise kohta aruanded esitamata.
Keskkonnaministeeriumi tegevus sattus kapo tähelepanu alla pärast seda, kui keskkonnainspektor Toomas Liidja kahtlustas jäätmekäitlusfirmat Ragn-Sells ASi umbes kolmandiku Coca-Cola pakendite taaskasutusse mittevõtmises.
Inspektor kahtlustas, et jäätmefirma jättis lepingus näidatud 453 tonnist PET-pudelitest taaskasutusse võtmata need 153 tonni, mis veeti Leedu plastitehasesse. Kui selgub, et tegemist on pettusega, tuleb Coca-Colal tasuda tagantjärele ligi 150 miljonit krooni pakendiaktsiisi.