Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka väike võib olla vastutustundlik
Tartu Ülikooli uurimistöö raames viidi Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes läbi küsitlus, millest ilmnes, et 85% vastanuist näevad finantsressursside vähesuses suurimat takistust vastutustundlikuks tegevuseks. Selle kõrval said teised võimalikud raskused märksa madalama tähelepanu osaliseks. Kas ühiskondlik vastutus on luksuskaup, mida saavad endale lubada vaid edukad suurfirmad?
Ettevõtte ühiskondlik vastutus on mõiste, mis viitab äriorganisatsioonide toimimisele viisil, kus põhitegevusse on integreeritud hool ümbritseva sotsiaalse- ja looduskeskkonna suhtes. Niisugune tegevus on suunatud ettevõtte pikaajalise edu saavutamisele, kus pole võimalik järjepidevalt eirata mingi huvigrupi hu-ve, vaid püüelda tuleb nende tasakaalustamise poole.
On levinud arvamus, et vastutada saavad ja vastutama peavad oma tegevuse eest eelkõige suurfirmad, kel on selleks rohkem võimalusi. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted moodustavad aga kuni 90% maailma ettevõtete koguarvust ning annavad 50-60% töökohtadest. Proportsioonid on samad ka Eestis ning seepärast tekib küsimus, millise rolli võiksid sellise mõjuvõimu ja tähtsuse juures võtta meie väikese ja keskmise suurusega firmad. Kuidas jõuda strateegiateni, mis samaaegselt mõjuksid positiivselt ettevõtete finantsnäitajatele ning ühiskonnale laiemalt, ja seda piiratud ressursside juures, millega just väikese ja keskmise suurusega firmad iga päev silmitsi seisavad?
Vastutuse võtmine on seotud küll kuluga, kuid mitte alati finantsilisega. Samaaegselt on vastutuse võtmine seotud tuluga ? sündigu see ettevõtte paremast mainest, töötajate kõrgemast motivatsioonist, ressursside kokkuhoiust või stabiilsemast üldisest tegutsemiskeskkonnast.
Vastutustundlik tegevus võib hõlmata mitmeid valdkondi, alustades ärieetikast, töötervishoiust, keskkonnakaitsest, lõpetades töötajate kaasamisega kogukonna küsimustesse ning tarneahela juhtimisega. Ettevõttes vastavate väärtuste ja põhimõtete arendamine, oluliste sotsiaalsete partnerite ja vastavate tegevuste identifitseerimine ning tulemuste hindamine ja mõõtmine nõuab eelkõige juhtkonna eestvedamist ja pühendumust, st pigem ajalist kui rahalist panust.
Väikeettevõte saab oma tegevusi kujundada vastutustundlikumaks, alustades väikestest asjadest, defineerides ettevõtte põhilised huvid ja võimalused (vt tabel). Rahvusvahelisel tasandil on kogutud häid näiteid rohkemgi (vt nt
www.smekey.org ;
www.bitc.org.uk ), millest Eesti ettevõtetel oleks nii mõndagi õppida.
Vastutustundlikumana saab käituda igaüks, seda oskuslikult kavandades on selged ka ettevõtte kasud niisugusest tegevusviisist. Valdkonna edendamisel on abiks diskussiooni tekkimine ja kogemuste jagamine. Huvi ettevõtete tegevusviiside vastu suureneb Euroopa Liitu astumise, Eesti tarbijate ostujõu ja ühiskonnateadlikkuse tõusu kontekstis.
Autor: Triinu Gröön